Pamela Anderson ei ole enamustele võõras nimi. Tegemist on kuulsa näitleja, aga ka pühendunud loomade eest seisja, aktivisti ja veganiga. Ta on aastaid teinud koostööd loomaõigusliku organisatsiooniga PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) ning 2010. aastal saatis ta koostöös Loomusega tollasele Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale kirja, milles ärgitas Riigikogu karusloomafarme keelustama.

Mõtisklen aina angerjate teemal ja mu peas keerleb korraga väga palju küsimusi. Kindlasti on teadlastel, sotsioloogidel ja psühholoogidel neile vastused. Ehk on aga põnevamgi iseenda sees nende küsimuste üle mõtiskleda ja püüda mõista, mis takistab meid ühiskonnana, eestlastena angerja osas seda nii olulist otsust tegemast. Sääraseid teemasid on muidugi teisigi ja aina juurde tuleb.

Kui kuuled Poola, siis esimene mõte pole tingimata lahe ja vegansõbralik. Pigem riik, mis küll areneb lääne suunas (bensiinijaamades on nüüd puljongi ja piruka asemel koola ja hot dog), aga pole täielikult ka stagnatsioonist välja saanud. Vähesed teavad aga, et nii pealinn Varssav kui ka kultuuripealinn Krakov on veganite vastu äärmiselt armulised ning elu eest võitlevate nišiäride asemel on sealsed veganrestoranid täieõiguslik osa kulinaarsest põhivoolust. Kultuursete inimestena (kaks veganit ja kaks solidaarset ebaveganit) valime industriaalsema sihtkoha asemel vanalinnalikuma Krakovi.

Seda lugu ajendas mind kirjutama tugev ebaõiglustunne, mis on tasapisi paisunud minu sees juba mitu aastat. Nimelt olen viimasel viiel aastal olnud tihedamalt seotud loomakaitsega ning kolm aastat sellest ka ise varjupaika pidanud.