Keel – meie võimalus muuta maailma
Igapäevaselt sureb inimese käe läbi 220 miljonit maismaalooma ja see hõlmab ainult neid, keda toidu jaoks tapetakse. Peale selle jahitakse metsloomi ja tapetakse “haruldasemaid” loomi nagu elevandid ja ninasarvikud, et nende pealt tulu teenida. Kui välja arvata inimestega koos elavad loomad, kelle eest enamasti armastusega hoolt kantakse, käituvad inimesed teiste loomade suhtes tihtilugu vägivaldselt. Kui natukenegi teada, millised on protseduurid, mida tööstustes kinni hoitavate loomade peal kasutatakse ja mida need loomad peavad elu jooksul läbi elama, tekib küsimus, miks see inimesi ei mõjuta ega tekita kaastunnet?
Eliis Salm – Tarkus, see on tarbeasi
TalTech... suur must kuubik, mida seni ainult eemalt olen imetleda söandanud. Üks prestiižemaid ja innovatiivsemaid Eesti ülikoole. Avan kerge aukartusega välisukse ja astun sisse. Peegli ees sean juuksed kindamalt patsi, puuderdan nina ning kontrollin ega muru hamba vahel poleks. Eliis kutsus mind intervjuuks endale külla ja lubas maja ka seestpoolt näidata.
Ja sealt ta tuleb. Eliis astub pikast trepist alla nagu ma oleks Leonardo DiCaprio Titanicu peal. Vahetame viisakusi ja majatuur võib alata. Siin on kohvik, siin on raamatukogu, siin on auditoorium ja klassid, seal on uks, millest me sisse ei saa. Vahepeal suhtleb ta mööduvate kolleegidega ning ma saan teada, et lõputööde kaitsmisel ei saanud keegi hindeks ei viite ega nulli – selline ühtlaselt prestiižne tulemus.
Vahepeal satume kööki ja haarame sealt kruusi rohelist teed. Viimaks jõuame Eliisi kabinetti, mis on mõnusalt hubane ning lõhnab küpsiste järgi.
Lähedased kirjeldavad Eliisi järgmiselt: rõõmsameelne, järjepidev, põhimõttekindel, asjalik, uudishimulik, ettevõtlik, laia silmaringiga, aktiivne, sportlik, tegus, osav aednik ja toataimevõlur, hea huumorimeelega ja valitud sõpradega ka veidi labase nalja nina.
No vaatame…Kuidas taimetoitluse valik kujundab inimese identiteeti ja ühiskonda?
Taimetoitluse populaarsus kasvab, seda toetavad nii teema aktuaalsus, suurenev kajastus traditsioonilises ja sotsiaalmeedias ning uute turgude lisandumine. Aasta 2022 tervisekäitumise uuring näitas, et võrreldes 2020. aastaga on taimetoitlaste ja veganite osakaal Eesti täiskasvanud meeste seas tõusnud 1,8%-lt 3,5%-le ja naiste seas 3,9%-lt 7,2%-le. See trend peegeldab laiemat muutust inimeste toitumisvalikutes ja elustiilis.
Loe lisaks
Tee ise, siis tead…
Kevad on ajalooliselt suurpuhastuse aeg, kuid kui kodu korrashoid on jõuludest saadik piirdunud vaid nõude pesemise ja asjade oma kohale tagasi tõstmisega, siis tasub appi võtta lisaks lapile ka mõned puhastusvahendid. Poodide kodukeemiaosakond võib pea ringi käima panna, lehkab vängelt ja kui toidul saab vähemalt koostisosadest aru, kas tegemist on vegantootega, siis wc-puhastil on seda märksa keerulisem tuvastada.
Kuidas õigesti valmistada ja hoiustada värskeid köögivilju
Üks levinumaid probleeme, kui köögivilju ostame, on see, et tihti saab neid koju rohkem, kui kavatseme ühe eine tegemisel kasutada. Mitu korda oled sa avanud külmiku, näinud seal pruuniks läinud brokolit või lillkapsast ja ukse sama targalt sulgenud? Et vältida selliseid olukordi ja raiskamist, jagan mõned väga lihtsalt nipid, kuidas me professionaalses köögis köögivilju valmistame ja hoiustame. Oluline on, et toit püsiks värske ja säilitaks oma organoleptilised omadused ning prügikasti jõuaks sellest minimaalne kogus või üldse mitte midagi.
Loe lisaks