Tartu ühes kaubanduskeskuses toimus hiljuti midagi laadalaadset, kus mu tähelepanu köitis lauamäng “loomasõpradele”. Lähemalt uurides selgus aga, et mäng seisneb võistluses, kellel õnnestub kokku panna kõige uhkem loomaaed. See pisut nukker seik pani mind mõtlema, kas on olemas ka lauamänge, mis seonduvad loomade või loodusega, kuid ei keskendu loomade ekspluateerimisele. Või siis näiteks mänge, mis meeldiks taimse toidu fännidele.

Lauamängud on suurepärane viis veeta aega sõprade ja perega, eriti sügisõhtutel, kui väljas läheb kiiresti pimedaks. Nii et haara tass sooja teed, mõned veganküpsised ja oma uus lemmikmäng!

2022. aasta augustis istusin Saaremaa kõige lõunapoolsemas tipus, nii et juba Läti rannajoon paistis. Kuulasin merekohinat, nosisin veganküpsiseid ja vaatasin statistikat mitteinimloomade seksuaalse väärkohtlemise kohta. Mõtlesin, et see ei saa olla päris. See ei saa olla teema, millega peab Eestis üldse tegelema. Ja ometi pidin tõdema, et peab, sest meie seadusandluses on mitteinimloomade seksuaalne väärkohtlemine senini hall ala. Otseselt lubatud ei ole, aga keelatud ka mitte.

Jan ehk artistinimega ekva on üks neist klassikalistest veganaktivistidest, kes välja eriti ei paista ja eelistab tegutseda taustal. Üheks intervjuuks tõmbame Jani taustalt välja ja paneme kaanele. Poeme Jani mõtete ja tegude taha ning veedame ühes Tallinna kesklinna korteris filosoofiamaigulise poolteisttunni.

Anu Tensing

Siil on hea näide sellest, et loomad ei ela üksnes „kuskil metsas“, vaid on meie igapäevased naabrid aedades, parkides ja isegi linnatänavate serval. Nende kohalolu tuletab meelde, et inimene ja loom saavad koos eksisteerida ainult siis, kui jätame eluruumi ka neile.