Lõppenud kvartal oli kirju ja sisutihe: soovitused uuele koalitsioonile, edasisammud nii zoofiilia kui ka elusloomade pikamaatranspordi osas, tagasiside mitmetel erinevatel teemadel, tulevad valimised ning vabatahtlike kaasamine.

Elusloomade pikamaatransport on äärmisel julm praktika, mis toimub suuresti avalikkuse pilgu eest varjatuna. Igal aastal transporditakse ELi liikmesriikide vahel miljoneid veiseid, lambaid ja sigu, lisaks eksporditakse veel miljoneid põllumajanduses kasutatavaid loomi liiduvälistesse riikidesse Aasias ja Põhja-Aafrikas.

Kui oled tavalise eestlasena üles kasvanud põhiliselt kartuli, porgandi ja jahukastmega siis võivad igasugused poes pakutavad purgid, imelike nimedega kastmed ja ebamäärase tekstuuriga tooted segadust tekitada. Pesto on üks nendest asjadest, mis minu teadvusesse jõudis üsna hilja ja kuigi ma olin midagi pestopasta nimelist küll söönud, siis ega see mulle midagi tarka ei öelnud.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus saatis ettepanekud Reformierakonnale ja Eesti 200-le koalitsioonileppe koostamiseks ning rõhutab, et loomi puudutavatesse teemadesse on oluline kaasata ka need, kes seisavad loomade eest, ja valitsusotsused ei tohiks lähtuda puhtalt inimeste (isiklikest) huvidest, vaid arvesse peaks võtma ka mitteinimloomade heaolu ja õigust täisväärtuslikule elule.