Miks meil ei ole veel selget keeldu?

Mitteinimloomade seksuaalsest väärkohtlemisest on räägitud tegelikult kauem, kuid igasugune arutelu on jäänud selle taha, et Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lõikes 1 on toodud, et loomale* valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu on lubamatu. Paragrahv sisaldab ka lühikest loetelu näidetest, mis selle alla käivad, sh loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus jne.

Valitsuse seisukoht on olnud alati, et sellest piisab järeldamaks, et seksuaalne akt loomaga on keelustatud, sest see põhjustab valu ja kannatusi. Paraku pole kõik meie ühiskonnas sellega nõus või küsivad, kuidas tuvastada neid kannatusi, eriti vaimseid.

Kas keeld on tulemas?

Tänu Loomuse 2022. aastal algatatud petitsioonile tuli Eesti Vabariigi valitsusel taaskord teemaga tegeleda ja seisukoht kujundada. 2023. aasta lõpus tunnistas valitsus, et nende selgitused ja kinnitused, et seksuaalne akt loomaga mahub selle paragrahvi alla, ei ole osutunud probleemi lahendamiseks piisavaks, mistõttu tuleb seadust täpsustada.

2024. aastal algasid ettevalmistustööd ning 2025. aasta sügisel jõudis kooskõlastusringile eelnõu, mis muuhulgas keelustaks nii seksuaalsed aktid mitteinimloomadega kui ka selle salvestamise pildi või videona. Loomakaitseseadust planeeritakse täiendada järgmiselt:

• LoKS-i § 4 lõikes 1 toodud lubamatute tegude avatud loetelus on edaspidi nimetatud ka loomaga suguühtesse astumine ja muu sugulise iseloomuga tegu.

• LoKS-i § 4 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt sätestatakse lubamatu teona ka loomaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo fotografeerimine või videosse salvestamine, sellise foto või videosalvestise omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine.

Kooskõlastusringi ajal on nii ministeeriumitel kui loomakaitseorganisatsioonidel võimalus teha veel muudatusettepanekuid ning peale seda peab eelnõu läbima ka kolm lugemist Riigikogus selleks, et keeld päriselt reaalsuseks saaks.

Miks see on oluline?

Suguline akt mitteinimloomaga ei ole pelgalt tabu, vaid neile tõsiseid kannatusi põhjustav tegu. Nad ei saa anda inimesele teadlikku nõusolekut, mistõttu on iga seksuaalvahekord mitteinimloomaga olemuslikult väärkohtlemine. Selge seadus annab ühtlasi võimaluse õiguskaitseorganitel selliseid tegusid üheselt käsitleda, ilma väärkohtlemist võimaldava tõlgendamisruumita.

See on ka ühiskondlikult oluline samm. Kui ühiskond vaikides tolereerib või ignoreerib julmust, siis muutub see osaks normist. Keelustamine saadab aga tugeva signaali: mitteinimloomade väärkohtlemisele ei ole Eestis kohta.

Samm lähemale loomasõbralikule Eestile

Kui seadusemuudatus lõpuks vastu võetakse, astub Eesti sammu paljude Euroopa riikide suunas, kus mitteinimloomade seksuaalne väärkohtlemine on juba ammu selgesõnaliselt keelatud. See on samm loomasõbralikuma ja õiglasema ühiskonna poole – ühiskonna, kus teiste elusolendite piinamist või ärakasutamist oma seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks ei peeta enam halliks alaks, vaid üheselt taunitavaks ja karistatavaks teoks.

Kuidas on lood teistes riikides?

• Saksamaal on keelustatud kasutada looma enda seksuaalseks tegevuseks või treenida või teha kättesaadavaks kolmandate isikute seksuaalseks tegevuseks ja sundida neid seeläbi liigivastasel viisil käituma (Loomakaitseseadus, Tierschutzgesetz §3. 13).

• Rootsis ja Norras on keelustatud igasugune seksuaalne akt loomaga (R: Loomakaitseseadus, Djurskyddslag §10; N: Loomakaitseseadus, Dyrevelferdsloven §14. b).

• Madalmaades on loomaga siivutute tegude tegemine ja vastava sisuga materjali jagamine karistatav vangistuse või rahatrahviga (Kriminaalkoodeks, Wetboek van Strafrecht 254).

• Ühendkuningriikides ja Soomes on keelustatud penetratiivne seksuaalne akt loomaga (ÜK: Seksuaalkuritegude seadus, Sexual Offences Act 2003 69; S: Loomade heaolu seadus, Laki eläinten hyvinvoinnista §14).

---