Sellest julmast praktikast ei ole säästetud ka meie kohalikud loomad. Eelmisel aastal eksporditi Eestist välja 49,5 miljoni euro väärtuses elusloomi, sh ka Poola (41,4%), Türki (5,62%), Horvaatiasse (5,51%), Usbekistani (4,85%), Itaaliasse (4,81%).

Isegi, kui elusloomade transport korraldada vastavalt seadusele või neid seaduseid rangemaks teha, pole võimalik transporditavatele tagada ka kõige elementaarsemaid heaolu tingimusi. Elusloomade pikamaatranspordi puhul saab välja tuua mitmeid tõsiseid probleeme, millest ei saa ega tohi mööda vaadata.

Transporditakse ka võõrutamata vasikaid

Enamik transporditavaid vasikaid on piimasektoris soovimatud isasloomad, vaid kahe-kolmenädalased haprad vasikad. Nad ei tarbi veel tahket toitu ning nende immuunsüsteem pole täielikult välja arenenud. Nende peamine toit on piim või veega segatud piimaasendaja. Transpordi ajal pole võimalik neile kumbagi anda, mistõttu jäävad nad pikkadel teekondadel ilma toidu ja sageli ka veeta.

Veebruari alguses tuli ilmsiks juhtum Eestist Itaaliasse teel olnud 265 vasikast, kelle pidamistingimused olid niivõrd kehvad, et üks loomadest oli juba surnud ning mitu neist lebas liikumisvõimetult sõiduki põrandal. Tegemist ei ole ainukordse juhtumiga, vaid pelgalt juhtumiga, mis päevavalgele tuli. See on tavapärane praktika elusloomade transpordis.

Tiinus ei vabasta looma sellest julmusest

Aastal 2022 eksporditi mitmest EL liikmesriigist ligikaudu 30 000 tiinet mullikat. Tiine mullika ostmine tähendab, et soetatakse peaaegu “valmis toode”, mis välistab vajaduse saabunud isendit seemendada – protsess, mis on ajakulukas ning nõuab kogenud personali.

Tiine mullikas pakub ostjale majanduslikku kasu kahel viisil. Esiteks hakkab ta piima tootma juba mõne kuu jooksul pärast saabumist, kohe pärast poegimist. Teiseks sünnib varsti ka vasikas, kellest emaslooma puhul kasvab uus mullikas, kes võib tulevikus tiineks jääda, või pull, kes läheb lihatööstusse.

Elusloomade transport EL-st aitab kaasa loomade kannatustele terves maailmas

Mitmed ELi riigid on transportinud sigu mööda õhuteid üle terve maailma. Sellele pikale lennule eelneb ja järgneb sageli ka pikk sõit mööda maismaad. Tegemist on peamiselt aretusemistega, kes on aretatud suurte pesakondade saamiseks – 14 või enam põrsast korraga. Taani seakasvatussektoris suudetakse “toota” emiseid, kelle pesakonnad ulatuvad koguni 17–18 põrsani. Suured pesakonnad põhjustavad aga tõsiseid probleeme nii emistele kui ka põrsastele, sh pikka ja kurnavat poegimisprotsessi, suutmatust kõiki oma järglasi toita ning suuremat põrsaste suremust.

EL-i elusloomade transporti käsitlevad õigusaktid ei kaitse veeloomi

Kuigi elusloomade transporti käsitlev määrus hõlmab veeliikide transporti, on selle kohaldamine nende liikide suhtes palju ebamäärasem kui maismaaloomade puhul, sisaldamata seejuures liigispetsiifilisi sätteid, veoaja piiranguid, veekvaliteedi jälgimist jms. See tekitab kaladele ja teistele veeloomadele veel enam täiendavaid kannatusi.

EL-i liikmesriikide vahel veeti 2019. aastal hinnanguliselt 54 000 tonni eluskalu. Asjaolu, et transporditud eluskalu mõõdetakse massiühikutes, mitte indiviidides, tõestab taaskord, et kalu ei nähta kui elusolendeid, mistõttu nende heaoluga arvestamine on justkui täiesti ebavajalik.

EL-i elusloomade transporti käsitlevates andmetes on tõsised lüngad