Anu Tensing, MTÜ Loomus

Loomade kasutamine meelelahutuses on väga lai teema, ent üldistatult võib selle kokku võtta järgmiselt: loomi vangistatakse ja sunnitakse käituma nii, et see pakuks huvi või lõbu pealtvaatajatele ning kaasosalistele. Ilma inimese sekkumiseta need loomad vastavas keskkonnas ei viibiks ega käituks sedasi, mistõttu tekitab see olukord neis sageli emotsionaalseid ja füüsilisi kannatusi.

Loomade kasutamine on meie ühiskonnas niivõrd tavapärane, et tõenäoliselt me isegi ei adu, kui palju seda tegelikult toimub. Välja saab tuua näiteks tsirkustele ja muudele etendustele esinema toodud loomad, aga ka loomad, keda peetakse loomaaedades ja -parkides või keda tuuakse avalikku kohta inimestele uudistamiseks, vaatamiseks või katsumiseks.

Tsirkused

Meenutus: Aasta 2013 suvel toodi Eestisse elevant Medi. Ta sündis vabas looduses, ent veetis enamuse oma elust rändtsirkuses inimeste meelt lahutades. Medi suri siinsamas Eestis, mis suuresti andis tõuke seadusemuudatusele, millega keelustati metsloomade kasutamine meelelahutuses.

Foto: Loomus

Samas on siiani lubatud tehistingimustes sündinud loomad 82 erinevast looma- ja alamliigist, sh näiteks kodukoerad, kodukassid, kodulambad, alpakad, koduhobused, laamad, ahvenad ja kuldkalad. See jätab palju ruumi loomade ära kasutamiseks. Näiteks 2020. aasta detsembris võis Tallinnas näha kitse hüppamas läbi tulerõnga ning 2021. aastal liikus Eestis ringi Leedust pärit rändtsirkus, kus esinesid lisaks klounidele ja akrobaatidele ka kassid, koerad, küülikud ja isegi tiigerpüüton, kelle kasutamine meelelahutuses on Eestis seadusega keelustatud.

Tsirkustes sunnitakse loomi õhtust õhtusse sooritama hirmutavaid, ebaloomulikke ja isegi valusaid trikke. Tsirkuste esindajad väidavad sageli, et loomade dresseerimisel kasutatakse ainult positiivset kinnitamist, kuigi tavapärase tava hulka kuuluvad erinevaid piitsad ja löömisriistad. Elevantide puhul on selleks nö elevandi ergutaja, mis meenutab teravat ahjuroopi. Seda kasutatakse nende kontrollimiseks ja tegevusele sundimiseks läbi valu, hirmu ja vigastuste. Tsirkustes saab näha, kuidas loomad teevad asju, mida nad vabas looduses mingil juhul ei teeks, näiteks kuidas elevandid ühel jalal seisavad. Aastal 2023 läbi viidud uuringu põhjal kannatab vähemalt 89% Euroopa tsirkustest päästetud eksootilistest loomadest vaimse või füüsilise trauma all.

Lisaks veedavad tsirkuseloomad enamiku oma elust vangistuses väikestes puurides ning peavad taluma lärmi, ekstreemseid temperatuure ja ebaloomulikku kontakti inimestega. Rändtsirkuste puhul peavad loomad kannatama ka pikka transporti äärmiselt piinarikastes tingimustes.

Vahemärkus: Loomade kasutamine tsirkustes ja muudel taolistel üritustel on ohtlik ka inimestele, eriti kui tegemist on metsloomadega. Aastatel 1995-2019 juhtus Euroopa Liidus 478 ohtlikku intsidenti metsloomadega, keda kasutati tsirkustes. Neis suri kokku 13 inimest ning vigastada sai 99. Kõige rohkem vigastusi põhjustasid tiigrid ja elevandid. Inimeste surma põhjustasid tiigrid, elevandid ja karud.

Avalikud üritused

Aastaringselt näidatakse avalikel üritustel erinevaid põllumajandusloomi, nt kanu, küülikuid ja lambaid, ent 2021. aastal näidati Tartu raekoja platsil Jõululinna akvaariumites ka erinevaid kalu, teiste seas hauge, latikaid, ja ahvenaid. Selleks, et loomi viia nö väljanäitusele, piisab vaid 10-päevalisest etteteatamisest Põllumajandus- ja Toiduametile. Kuidas loomi kohapeal peetakse, keegi ei kontrolli ning probleemid tulevad välja vaid siis, kui külalised seda ise tähele panevad ning jagavad.

Sellist loomade eksponeerimist põhjendatakse tihtipeale sellega, et nii saab lastele loomi näidata ja nende kohta miskit õpetada, ent siinkohal tekib küsimus: mida me sellega tegelikult õpetame? Eelkõige süvendab see ühiskonnas arusaama, et loomad on meile vaid kasutamiseks ja meelelahutamiseks. Selle kohta, kuidas loomad tegelikult elavad või tahaksid elada, õpetab selline eksponeerimine vähe.

Loomaaiad

Loomade alaliseks näitamiseks on vajalik loomaaia tegevusluba. Loomaaedade alla loetakse eelkõige asutused, kus peetakse metsloomi? Põllumajandus- või lemmikloomade näitamiseks mõeldud kohta reeglina loomaaiana ei käsitleta. Loomaaedasid presenteeritakse tihtipeale kui liigikaitsega tegelevaid asutusi, ent selle taga on vaid killuke tõde. Eelkõige on tegemist siiski meelelahutusega.

Aasta 2022 andmetel kuulub Loomaaedade ja Akvaariumide Liitu (Association of Zoos and Aquariums) 238 loomaaeda ning nendes elutseb kokku üle 8600 loomaliigi. Samas vaid ligikaudu 800 neist on haavatavad, ohustatud, kriitiliselt ohustatud või loodusest väljasurnud. Vaid 232 liiki olid mõjutatud liigikaitselisest tegevusest. See tõstatab küsimuse, miks ülejäänud ligi 8000 loomaliiki üldse loomaaias on. Sarnase statistika võib tuua ka Tallinna Loomaaiast, kus 2023. aasta seisuga elutseb 345 loomaliiki. Samas liigikaitselise tegevuse all on välja toodud kolm! (euroopa naarits, lagrits, habekotkas) ning võimalus annetada liigikaitsega tegelevatele organisatsioonidele.

Ajaloonurk: Kuigi inimesed on metsloomi pidanud tuhandeid aastaid, pole need kollektsioonid alati meenutanud tänapäevaseid loomaaedu. Esimesed loomaaiad loodi erakogudena jõukate poolt, et näidata oma võimu. Egiptusest ja Mesopotaamiast leitud seinamaalid annavad tunnistust sellest, et valitsejad ja aristokraadid pidasid metsloomi juba 2500 eKr. Loomaaedades on peetud ka inimesi. 19. sajandi lõpus said alguse nö etnoloogilised ekspositsioonid, kus näidati huvilistele inimesi, keda peeti nö primitiivseteks ja eksootilisteks. Need inimesed olid pärit Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika ja Vaikse ookeani saarte põlisrahvaste seast.

Aga kas loomadel on ikka loomaaias nii halb?

Toome näiteks jääkaru, kelle leiab ka Tallinna Loomaaiast. 2003. aasta uuringus toodi välja, et kõige hullem on elu just karnivooridel nagu jääkarud, tiigrid, gepardid ja lõvid. Teadlased leidsid, et mida rohkem loom looduses ringi rändab, seda halvemini tal vangistuses läheb. Kõige hullem on jääkarudel, kelle eluala looduses on 1000 ruutkilomeetrit või rohkemgi – umbes miljon korda suurem kui nende keskmine eluala loomaaias. Lisaks veetsid antud uuringu põhjal jääkarud 25% ajast edasi-tagasi tammudes, mis on stressikäitumine; vastsündinud jääkarude suremus oli 65%. Uuring on küll 21 aastat vana, ent jääkarude alad loomaaedades ei ole kindlasti selle ajaga miljon korda suurenenud ega ole kaugeltki lähedal sellele, mida nad tegelikult vajavad.

Vaatame ka, kuidas läheb loomaaias elevantidel. 2022. aastal välja antud raporti põhjal on Aafrika elevantide mediaaneluiga 50 aastat ja Aasia elevantide mediaaneluiga 40 aastat. Samas Ühendkuningriikide loomaaedades on see vaid 20 aastat. Sarnaselt jääkarudele on ka elevantide eluala loomaaedades oluliselt väiksem kui see oleks looduses. Soovituslik minimaalne pind, mida Euroopa loomaaiatööstus elevantide jaoks soovitab, on rohkem kui 4600 korda väiksem kui metsikute elevantide elukoha madalaim hinnanguline suurus. Tuuakse välja ka, et enamik Euroopa ja Põhja-Ameerika loomaaedades elavatest elevantidest on rasvunud ning neil tekivad jalalaba ja luu-lihaskonna probleemid, mis on tõenäoliselt põhjustatud ebaloomulikest elamistingimustest.

Probleemiks ei ole vaid pidamistingimused, vaid ka inimesed, kes muidugi soovivad loomadele võimalikult lähedale pääseda. Ka Eestis on toimunud viimaste aastate jooksul mitu juhtumit, kus loomaaias elavad loomad on surnud külastajate tegevuse tõttu. 2022. aasta suvel suri Tallinnas emane sudaani maasarvik ning tema lahkamisel leiti tema maost ühesendine münt, mis veterinaaride sõnutsi häiris organismi talitlust ja viis piinarikka surmani. Käesoleva aasta suvel suri Saaremaal loomaaias noor krokodill ning loomaarst tuvastas, et teda on kas pähe löödud või millegagi visatud. See polnud ka ainu- ega esmakordne juhtum Saaremaa loomaaias – väidetavalt korraldas ka üks külastajast isa oma lastele kiviviskevõistluse ning sihtmärgiks sättis pardid.

Külastussoovitus: karude varjupaik Bärenwald Müritz Saksamaal. Varjupaigas on loomaaedadest, tsirkusest ja eravaldusest päästetud pruunkarud. Vangistuses elanud karusid ei saa loodusesse tagasi viia, kuna nad sõltuvad liiga palju inimesest ega jääks looduses ellu. Varjupaigas saavad nad naasta oma loomulike instinktide juurde, omaette suurel pinnal ringi jalutada (varjupaigas on karudele 160 000 m² metsaala) ning isegi nautida talveund, mida nad vangistuses olles teha ei saanud.

Lõppsõna

Loomade vangistamist, nende vabaduse piiramist ega sundimist ebaloomulikuks käitumiseks ei õigusta see, et meile meeldib neid vaadata ning seeläbi oma meelt lahutada. Mida igaüks meist teha saab, et loomade kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel lõppeks, on selliseid üritusi ja asutusi mitte külastada, vaid pigem austada nende kaaselanike eksistentsi eemalt ning nautida meie kõigi ühist elu siin maailmas vabadena.