17. juulil esitas loomade eestkoste organisatsioon Loomus tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele asetades rõhu nii Loomakaitseseaduse eesmärgile kui ka ametnike järelevalvevõimekuse vähesusele.

Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot 10–15 minuti pikkuse “külastuse” eest. Aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla?

Eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana on muutumas üha populaarsemaks. Ometi puudub enamikel piisav teadmine eksootikute vajadustest ning võimekus neid ravida või koduta jäänud eksoote aidata. Puudulikud on ka eksootiliste loomade kaubandust ja pidamist reguleerivad seadused, kuna need ei taga piisavat kaitset bioloogilisele mitmekesisusele, inimestele ega teistele loomadele.

Eksootiliste loomade kaubandus on äärmiselt lai probleem, mis ühel või teisel viisil kahjustab meid kõiki. Probleemiks ei ole mitte üksnes loomade puudulikud tingimused kodudes ega nende ohtlikkus inimeste tervisele ja teistele loomadele, vaid ka oht looduslikule mitmekesisusele.

Nagu paljud Eesti noored, jõudsin ka mina Austraaliasse, kus viisa pikendamiseks on vaja teha nn farmipäevi. Mulle ja kaaslasele tuli esimene tõsiseltvõetav tööpakkumine piimafarmist. Sel hetkel olin juba vegetaarlane, aga kahjuks oli mul piimafarmidest väga naiivne arusaam. Kartsin, et loomade heaolu küsimus võib minu jaoks farmis probleemiks kujuneda, samas oli tööd vaja. Lisaks tarbisin veel ka piimatooteid. Mõtlesin, kuidas ma nüüd siis töö suhtes silmakirjalik saan olla? Minu allasurutud hirmud paisusid õudusunenäoks.