Mõistuspäraselt peaks iga vein olema vegan a priori, sest jumalate jook valmib ju viinamarjadest ning nii tammevaadid kui terasmahutid, milles veini kääritatakse, ei ole teps loomset päritolu.Viinamarjakorjest marjade kääritamiseni on kogu protsess tõepoolest veganlusega kooskõlas, ent otsusest, kuidas vein selitada, sõltub veini edaspidine staatus.

Veini selitatakse sageli loomset päritolu ainetega – kaseiini ehk piimavalguga, kalapõiest saadava kalaželatiini ehk kalaliimiga või munavalgest pärineva valgu ehk albumiiniga. Selitusained, mis tänu kleepomadustele tõmbavad endaga kaasa marjakestatükikesed ja pärmisette, lisatakse suurtes vaatides veinile enne pudelitesse villimist. Ikka selleks, et pudelisse pääseks vaid kvaliteetne – puhas ja kristallselge – vein. Nii vajub näiteks vahustatud munavalge aeglaselt vaadi põhja, haarates kaasa kogu sette ning punaveinide puhul ka kibedat maitset tekitavad fenoolid. Protsessi käigus selitusained eraldatakse.

Vegan veinisõprade rõõmuks kasutatakse aga ka mitteloomseid selitusaineid – savipõhist bentoniiti ja aktiivsütt. Veelgi enam, osa veinimeistreid loobub veini selitamisest sootuks, tehes valiku naturaalsuse kasuks.

Veganid soovivad üldjuhul vältida ka mesilasvaha, mida kasutatakse pudelite pitseerimiseks. Samuti aglomeeritud korke, milles kasutatakse piimapõhist liimainet. Ka rafineerimata ja filtreerimata biodünaamilised veinid võivad teinekord veganstandardi seljatada, sest sõltuvad viinamarjaistanduses kasutatavast sõnnikust jm loomsetest jääkproduktidest.

Vegan veinide ajalugu ja tänapäev

Vegan veine võib pidada sama vanaks kui veinitootmist ennast. Vegan veinide eristamine on olnud õppimise kulg, mille käigus pööratakse üha enam tähelepanu tootmisprotsessi kriteeriumide vastavusele. Tuleb tunnistada, et veini selitamine ja muud filtreerimismeetodid on veinivalmistamises suhteliselt hiljutine innovatsioon.

Üha enam veinivalmistajaid mõistavad, et nõudlus vegan- ja taimetoitude järgi kasvab, mistap on paljud veinitootjad valmis problemaatilised koostisosad asendama, et kvalifitseeruda sertifitseeritud vegan tootjaks.

Vegan vein – nagu vein üldse – võib mõõduka ja aruka tarbimise juures koguni tervisele kasulik olla! Veini sees sisalduv alkohol on tegelikult ju looduslikult kääritatud viinamarjamahl, mis sisaldades antioksüdante, ergutab seedeensüüme, tugevdab immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ja vähendab diabeediriski. Nagu öeldud pühakirjaski: vein on tarkade inimeste jook.

Vegan veinid on ideaalsed nautimiseks ka segatoitujatele ja fleksitaarlastele. Need on nõudlikust tootmisprotsessist tulenevalt oluliselt puhtamad ja paremate aroomi- ja maitseomadustega, sest paljud vegan veinide tootjad omavad ka orgaanilist ehk maheveininduse sertifikaati.

Pühendunud jätkusuutliku ja vastutustundliku tootmiskontseptsiooniga vegan veinimajad ütlevad „ei” pestitsiididele, väetistele, herbitsiididele, GMO’le, allergeenidele ja loodusressursside raiskamisele. Samuti ei kasuta paljud tootjad veinide riiuliea pikendamiseks paljudele peavalu tekitavaid väävliühendeid ehk sulfiteid. Seetõttu on vegan veinid ka kergemini seeditavamad, vähem allergeensed ja tervisesõbralikumad.

Kuidas vahet teha?

Maitse alusel reeglina vegansõbralikkust veini puhul hinnata ei saa. Taolise hindamise kohta puuduvad dokumenteeritud tõestusmaterjalid. Ometi on võimalik platseeboefekt – teadvustades, et joodav on puhas, maitseb see ka paremini.

Sertifitseeritud vegan veinidel on pudelietiketil märge vegan friendly või lihtsalt roheline „V”, et veinisõbrad saaksid teha teadliku valiku.