Festivalil on tänavu koos suurtoitlustajate, kergema toidu pakkujate ja jookide müüjatega umbes 50 kauplejat. Müügiplatside pealiku Kätrin Hanschmidti sõnul pole paljud toitlustajad paraku veel harjunud täistaimseid roogasid pakkuma. “Mitmed kauplejad on siiski uutele ideedele avatud ja lisavad menüüsse hea meelega valikuid veganitele, kuid lihtsama vastupanu teed minejad lisaksid pigem ainult bataadifriikartulid, lootes, et sellest veganitele piisab,” rääkis ta. “Olen toitlustajaid julgustanud enda menüüd rikastama ning osutanud, et see on nende võimalus pakkuda mitmekesisemaid ja uuenduslikke valikuid ning läbi selle jõuda täiesti uute klientideni. Loodetavasti see toimib!”

Otsuse taga peitub mitu põhjust. Festivali rohepealik Kirsika Meresmaa ütles, et nende külastajate seas on mitmeid veganeid ning nad soovivad ka neile pakkuda nauditavaid toiduelamusi ja täis kõhtu. “Teiseks teame, et täistaimne toit on keskkonnahoidlikum valik kui liha ning jätkusuutliku festivalina on meie jaoks oluline, et see oleks meie menüüs esindatud,” lisas ta. “Anname sel viisil toitlustuse valdkonnas keskkonnale oma panuse. See on ka sõnum meie külastajale ja ehk leiab meie festivalilt mõni inimene oma igapäeva toiduvalikutesse lihale maitsva alternatiivi.”

Veganid rõõmustavad

Folgitajad Farištamo Eller ja Greete Paaskivi, kes on mõlemad veganid, tervitavad Viljandi pärimusmuusika festivali vegansõbralikku sammu. Elleri sõnul saab Viljandi folk olla selle otsusega eeskujuks teistele üritustele. “Täistaimseid valikuid peaks pakkuma kõikjal: festivalidel, üritustel ja asutustes. On aeg kiirelt vähendada loomsete toitude osakaalu kõikjal ja avalikud üritused on selleks suurepärane võimalus,” rääkis ta.

Ehkki täistaimseid valikuid on Paaskivi sõnul folgil aastatega järjest juurde tulnud, on vegan toiduga olnud siiski nadid lood. Ta tõdes, et ei mäleta eelmise aasta valikut väga hästi, kuid talle meenus näiteks üritusel söödud falafelivrapp. “Friikad või keedukartul salatiga on selline säästuvariant, mida saab igalt poolt võtta. Paned ketšupit kõrvale ja närid leiba juurde!” muljetas ta.

Paaskivi lisas, et seni on olnud probleeme ka märgistustega. Ta tõi näite, kus “V” ja “VEG” tähendavad vahel vastavalt “vegan” ja “vegetaarne”, aga mõnikord hoopis vastupidi. “Soovin toitlustajatele südamele panna informatiivsuse lihtsust, et ei peaks nuputama, vaid tähistus oleks üheselt mõistetav,” ütles Paaskivi. Tema arvates võiks toitudele menüüs juurde lisada sildi “vegan” või rohelise märgistuse, mis on kõigil toitlustajatel ühesugune.

“Ei” ühekordsetele nõudele

Lisaks toidule on folgil oluline ka see, mille sees toitu serveeritakse. Nimelt on nad eelmisest aastast katsunud täielikult vältida ühekordseid nõusid. Meresmaa rääkis, et kuigi alati võib ette tulla erijuhtumeid, on nende siht saada festivaliks, mis kasutab 100% korduskasutuslahendusi. “Kõik külastajad on oodatud festivalile oma nõudega ning neid saab vahepeal loputada meie nõudeloputuspunktides. Kel oma nõusid kaasas pole, neid aitab pandinõu,” sõnas ta.

Meresmaa selgitas, et rentida saab nii taldrikuid, kausse, topse kui ka pokaale. Noad, kahvlid ja lusikad on samuti korduskasutussüsteemis sees, kuid nende eest panti ei küsita. Kui toit söödud ja jook joodud, on külastajal võimalus nõud loputuspunktis puhtaks pesta ja kotti panna järgmist kasutuskorda ootama või tagastada need Panditopsi tagastuspunkti, kust ta saab pandiraha tagasi.*

Viljandi folk toimub Viljandi lossimägedes 27.–30. juulil. Festivali pressipealik Kristjan Priks rääkis, et 30. festivali puhul tulevad publikule ja festivalile sünnipäevakummardust tegema mitmed artistid, keda igapäevaselt enam lavadel ei näe. “Näiteks tulevad vaid üheks korraks kokku Vägilased, kelle viimane kontsert toimus 2011. aastal samuti Viljandi pärimusmuusika festivalil,” tekitas ta põnevust.

* Algses artiklis oli kirjas, et kliendil tuleb tasuda 20 senti teenustasu, kuid Viljandi folgi tiimil on külastajatele hea uudis – teenustasu siiski ei küsita!

Autor: Annaliisa Post

Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2023. aasta suvenumbris.