Lihtne küsimus, mille vastusest koorub tihti väga palju, on see, miks inimesed üldse veganid on ja kuidas selleni jõudsid. Sidni lugu on veidi ebatavalisem kui enamasti veganite teekonnad. Ta oli 2016. aastal esimest korda lendamas Ameerika Ühendriikidesse, et külastada oma onu, kes USAs elab. Lisaks sugulasele, kes teda seal ootas, on Sidni alati huvitunud olnud USA kultuurist ja kõigest, mis selle riigiga seostub. Küll aga leidis ta end enne minekut olukorrast, kus tundis, et peab kaotama kaalu.

„Mu kaal on lapsest saati mu suurim ebakindlus olnud. Olen alati raksus olnud enda suuruse ja välimusega. Teadsin, et tahan USAs basseini ääres sulistada, ja kuna ma endaga rahul ei olnud, siis tundus kaalukaotus selle lahendamiseks kõige iseenesestmõistetavam asi,” on ta aus ning tunnistab, et veganluse valimisel ei olnud tal esialgu muid eesmärke ega põhimõtteid. „Tahtsin leida kiiret viisi, kuidas kaalust alla võtta, et siis USAs peenem olla. Leidsin läbi guugeldamise ja YouTube’i videote vaatamise veganluse,” selgitab ta oma teekonda ning lisab, et hakkas tänu internetile veganmaailma kohta kohe rohkem uurima ning elimineeris enda toidulaualt liha. „Olin hästi lühikest aega taimetoitlane, kuni selle hetkeni, kui läksin USAsse.“

Teisel mandril viibides oli Sidni segatoiduline, sest seal oli sedasi mugavam. „Kuid ka seal olles vaatasin erinevaid videoid ja artikleid selle kohta, kuidas loomi koheldakse,” annab ta mõista, et veganteemad jäid talle hinge ning ei läinud kaua, kuni ta elumuutva otsuse ka tegi. „USAst tagasi tulles hakkasin põhimõtteliselt päevapealt veganiks.”

Ajapikku on eluolu muutunud lihtsamaks, kuid Sidni tunnistab, et alguses oli tal raske. Ümberharjumine ning koostisosade lugemine võttis aega ning oli keerukas. „Täna ei oska ma isegi tuua erilisi näited, sest elu on suhteliselt lihtsaks tehtud. Peaaegu igalt poolt leiab mingisuguse veganvaliku,” on ta rahul, kuid lisab, et alati võiks olla ju rohkem. Sidni üheks kindlaks lemmikkohaks on VegMachine. Samuti naudib ta Vapiano veganpastat. „Kodus valmistan ma igasuguseid erinevaid roogasid, kuid peamiselt pasta- ja riisitoite. Kapis on mul kindlasti alati tofu, seened ja paprika. Need on absoluutselt iga toidu sees.”

Kõige keerulisemaks on läbi aegade olnud ikkagi ümbritsevate inimeste arvamus. „Inimeste suhtumine ja ignorantsus. Aga ka sellega harjub kahjuks või õnneks mingi hetk ära.” Saatuse tahtel pole Sidni sellistel arvamustel lasknud end mõjutada ning ta leiab, et inimesed võiksid enne end harida ning teemaga kurssi viia, kui vaidlema või midagi arvama kipuvad.

Sidni soovitab teistelgi, kes alles veganteekonna alguses on, teha uurimistööd ning leida enda jaoks sümpaatseid veganeid, keda jälgida. Näiteks mõjuisikuid YouTube’ist ja Instagramist, kes jagavad tihti erinevaid lihtsaid retsepte. „Mina ise hakkasin üleöö veganiks, aga vaikselt loomset menüüst välja jätta on kindlasti kergem ja arvan, et parim viis,” annab ta enda kogemusele tagasi vaadates head nõu.

Negatiivsus on loomulik neile, kes on vähe informeeritud

Kuigi tihti nimetatakse Sidnit suunamudijaks, eelistaks ta pigem sõna sisulooja. Kas sisuloojad võiksid rohkem oma kanalites veganlusest rääkida ja seda maailmale tutvustada? Sidni arvab, et see on iga inimese enda otsus, aga südantsoojendav on kuulda toetust just neilt, kellelt seda tegelikult ei ootaks. „Ma isiklikult väga austan inimesi, kes ei ole veganid, aga räägivad, kuidas nad siiski tarbivad peamiselt taimset toitu või eelistavat taimset piima lehmapiimale.” Sidni usub, et iga inimese väike samm on üldises pildis ühine suur. „Oluline on just see, et vaikselt, kuid kindlalt lõppeks loomsete toodete masstootmine.”

Naine on enim tuntud enda YouTube’i kanali kaudu, kuhu ta enamjaolt laadib üles meelelahutuslikke videoid. Nii saavad paljud end tema YouTube’i kanalil argipäevast välja lülitada ning korraks igapäevastest olmeprobleemidest eemale. „Mu kanal on positiivne. Loon täiesti igasugust sisu ja teen videoid, mis mulle endale meeldivad,” sõnab Sidni ning lisab, et tema sisu ei ole kunagi ühele kindlale sihtgrupile suunatud. Pigem usub ta, et sealt leiavad endale kõik midagi vaatamiseks.

Siiski on Sidni ka tõsisematel teemadel sõna võtnud, kuid seda siiski meelelahutuslikus ja temale omases vormis. Näiteks aasta eest laadis ta üles video, kus vastas oma vaatajate küsimustele veganluse kohta ning selgitas seda maailma detailsemalt.

„Selle tagasiside oli 50/50. Hästi palju oli positiivset suhtumist, aga paljud on nii vähe informeeritud, et negatiivne suhtumine ja arvamus ongi neile väga loomulik,” võtab Sidni asja kaine mõistusega. Sotsiaalmeediaga käivad tihti kaasas morjendavad netikommentaarid, kuid need pole Sidnit kunagi õnneks heidutanud ega häirinud. „Olen alati suhteliselt kindel endas olnud ja pole lasknud end mõjutada. Iga halb kommentaar on lihtsalt selle inimese hetkeemotsioon. Miks on vaja üldse kuulda võtta kommentaare, mille sisu pole isegi natukene kellelegi kasulik?” jätab ta õhku punktipaneva küsimuse.

Tulles tagasi video juurde, jäi kõrvu lugeja küsimus “kas sa plaanid elu lõpuni veganiks jääda?”. Ka täna vastab Sidni nagu aasta tagasi. „Ma ei näe põhjust, miks ma ei peaks olema elu lõpuni vegan, arvestades, kui palju lihtsamaks ja mugavamaks veganlus ajaga läheb,” ütleb ta välja, kuid tunnistab, et 100% kindlat vastust pole võimalik tuleviku kohta anda, sest kunagi ei tea, mis elus ette võib tulla.

Rääkides huvitavatest seikadest, mis elu meie teele kannab, võttis Sidni eelmisel suvel osa tõsielusaatest „Kallid kalorid”. Tegemist oli kaalusaatega, kuhu olid oodatud inimesed, kes ei olnud enda vormiga rahul.

„Sinna võeti erinevas kaalus ja vanuses inimesi, et erineval viisil aidata osalisi enesearmastuse poole,” selgitab saate kontseptiooni Sidni, kes oli saates ainuke täistaimetoitlane. „Kuna kõik teised osalised peale minu olid segatoidulised, sain ma ikkagi igapäevaselt kuulda neid „vanu häid“ veganinalju. Et miks ma ikka loomade kodu ära joon. Et õues on värsket muru saada,” toob Sidni näiteid. Laagri lõpuks oli õnneks enamik siiski Sidni elustiiliga harjunud. Väikestest pilkamistest hoolimata ei vahetaks Sidni seda kogemust millegi vastu. Saates võeti ette erinevaid füüsilisi ja meelelisi tegevusi, mis panid end rohkem mõistma ja endaga rahu tegema.

„Olen igati tänulik saatekogemuse eest. Seal osalemine aitas mind palju. Pärast saadet olen ma endaga rohkem rahul kui eales varem,” sõnab ta vankumatult. Sidni on julge ning pole kaaluteemadel rääkimist vältinud. Ta usub, et inimeste võrdsuse arendamiseks on igasuguste erinevuste väljatoomine oluline. Et suurendada kuuluvustunnet, vähendada ebakindlusi ning kummutada sotsiaalmeediast, filmidest, sarjadest ja reklaamidest pärit standardeid edukatest ja ilusatest. „Iga inimene vajab kedagi, kelle poole vaadata ja öelda: mina olen ka selline ja mind on esindatud,” võtab Sidni imeilusti oma mõtteviisi kokku.