Mis on tofu?

Tofu on sojaubadest valmistatud toode, mis sõltuvalt tüübist meenutab tekstuurilt kohupiima või juustu. Tofu on traditsiooniline osa aasia köögist, ent on leidnud toetuspinda üle terve maailma. Meil kasutatakse seda tihtipeale lihaasendaja ja valguallikana, ent lisaks valgule sisaldab tofu ka palju rauda. Tofu on iseenesest maitselt neutraalne, kuid imab endasse hästi marinaadi ja maitseid. Kasutusvõimalusi on toful palju alates salatitest ja pajaroogadest ning lõpetades magustoitude ja tortidega, sõltuvalt tofu tüübist.

Kust tofu pärit on?

Tofu pärineb tõenäoliselt Hiinast, kuigi selle täpne algus on ebaselge. Varaseim "doufu" mainimine pärineb umbes aastast 950 pKr. Tofu saavutas kogu Hiinas populaarsuse Sungi dünastia alguses 960 pKr. Erinevad teooriad pakuvad erinevat päritolu:

• Liu An: väidetakse, et Liu An, Hani dünastia prints, leiutas tofu umbes 122 eKr. Sellel teoorial puuduvad aga kindlad tõendid.

• Juhuslik hüübimine: selle teooria kohaselt avastati tofu kogemata Hiinas umbes 600. aastal pKr, kui sojaoasupp kalgendati looduslikke koagulante sisaldava meresoolaga.

• India import: tofu valmistamise meetodeid mõjutasid India mungad või hõimud, kes tootsid lehmapiimast toitu.

• Mongoolia import: Mongoolia piimatoodete valmistamise protsessid inspireerisid tofu tootmist. Kuna mongolid valmistasid pehmeid juustu, võisid hiinlased oma tehnikaid kohandada, asendades loomapiima sojapiimaga.

Kust tuleb sõna “tofu”?

Algselt hiinakeelsest terminist “doufu” tuletatud sõna “tofu” jõudis jaapani keelde 12. sajandi alguses, omandades aja jooksul erinevaid teisi nimesid. Ingliskeelsetes kirjeldustes kasutati sageli termineid “oakohupiim” (“bean curd”), "oajuust" (“bean cheese”) ja "sojaoa kohupiim" (“soybean curd”), aga raamatu “The Book of Tofu” avaldamine 1975. aastal aitas standardiseerida seda sõna ka Ameerika Ühendriikides. Selle nihke põhjuseks oli eelkõige see, et "tofu" on lühike, kergesti meeldejääv ja seda peeti ahvatlevamaks kui "oakohupiim" ja teised sarnased väljendid. Aja jooksul hakati seda sõna kasutama ka teistes keeltes ning tänaseks on tegemist igati rahvusvahelise sõnaga

Kuidas tofut tarbida?

PS! Hinnad võivad olla tänaseks juba muutunud!

Ka Eesti poelettidelt leiab palju erinevaid tofusid ning esmapilgul võib õige valimine olla keeruline. Tegelikult on aga igaühel neist oma koht meie toidulaual olemas.

Siiditofu: pehme ja kreemine, suurema veesisaldusega, sobib kõige paremini suppidesse ja magustoitudesse

• Siidine pehme tofu, MORI-NU, 340 g (Selver, 4,29 €)

• Siidine tofu, 349g, MORI-NU, 349 g (Umami, 3,95 €)

• Siidine tofu, Clearspring, 300 g (Valete, 3,50 €)

Pehme tofu: natuke kõvem kui siiditofu, sobib suppidesse ja taimse "munapudru" tegemiseks

• Pehme tofu, maitsestamata, Bon Vegan, 300 g (Prisma, 1,99 €)

Kõva tofu: kõvem (nagu juust), saab lõigata lihtsalt kuubikuteks või viiludeks, sobib hästi pajaroogades, grillimiseks ja praadimiseks. Kõva tofu juures on oluline sellest enne vesi välja pressida, et tofu imaks endasse marinaadi või kastme. Lihtsa marinaadi soovitus: sojakaste, tšillihelbed ja natuke maitsepärmi.

• Tofu ICA, 230g (Rimi 2,05 €)

• Tofu naturaalne Lunter, 180g (Rimi, 1,59 €)

• Tofu maitsestamata, Mediterranea, 200g (Biomarket 3,79 €)

• Suitsutofu, Bon Vegan, 220g (Selver, 2,77 €)

Nipp! Kõva tofut saab kasutada ka sügavkülmutatult! Lihtsalt lõika tofu kuubikuteks või viiludeks ning viska sügavkülma vähemalt paariks tunniks. Sügavkülmutades muutub tofu kollaseks, sellest ei tasu lasta end ehmatada. Kui tahad tofut kasutada, siis võid panna otse külmutatult toidu sisse (eeldusel, et kuumutad toitu veel, kuni tofu sulab) või lase ära sulada, pigista tofust vesi välja ja soovi korral marineeri. Miks tofut sügavkülmutada? See muudab tofu tekstuuri, teeb selle kihilisemaks ja nö lihalaadsemaks.

Tofu ja keskkond

Laialt on levinud müüt, et tofu on keskkonnakahjulik. Selles on ivake tõde, sest tofut tehakse sojast ja sojatootmine on keskkonnakahjulik. Ent pahalaseks ei ole tofu. Sojaubade kasvatamine põhjustab tohutul hulgal metsade raadamist, eriti vihmametsades Lõuna-Ameerikas. Samas vaid 6% ülemaailmsest sojatoodangust kasutatakse inimtoiduks, nt tofu, sojapiim, tempeh. Ülejäänud 94%-st enamus läheb loomasöödaks, mistõttu põhjustab metsade raadamist pigem just loomatööstus. Alates 1990. aastast on maa, mida Amazonases sojaubade kasvatamiseks kasutatakse, kasvanud igal aastal ligikaudu 14% protsenti ning hõlmab praegu enam kui kaheksa miljoni hektari suuruse maa-ala.

Kuidas tofust vesi välja pressida?

• Ava tofu pakend, kalla vesi ära ja pane tofu lõikelauale.

• Aseta tofuploki peale ja alla paar paberrätikut või puhas köögirätik.

• Pane tofu peale midagi rasket, nt paar raamatut.

• Lase toful raskuse all seista 15–30 minutit seista. Kui rätikud muutuvad läbimärjaks, vaheta need poole peal välja.

• Kui suurem osa veest on välja pressitud, patsuta tofu kuivaks ja see on kasutamiseks valmis.

Kasutatud materjalid:

• “History of Tofu”, William Shurtleff, Akiko Aoyagi: https://www.soyinfocenter.com/HSS/tofu1.php

• World Rainforests: Why is soy bad for the Amazon rainforests? https://worldrainforests.com/kids/elementary/soy.html 

• Food Climate Research Network: Building Block, Soy: food, feed, and land use change: https://tabledebates.org/sites/default/files/2021-12/FCRN%20Building%20Block%20-%20Soy_food%2C%20feed%2C%20and%20land%20use%20change%20%281%29.pdf