Taimetoitlus ja veganlus kogub järjest enam hoogu ning tundub, et niipea see hoog ei rauge. Näiteks Suurbritannias on viimastel aastatel kolmandik inimestest vähendanud või lõpetanud liha söömise. Hinnanguliselt on iga kaheksas Suurbritannia elanik vegan või taimetoitlane ning 21% on fleksitaarlased, kelle põhiline toidulaud on taimne, kuid kes aeg-ajalt söövad liha. [1]

Tundub, et osades inimestes tekitab taimetoitluse võidukäik aga hirmu ning sunnib neid meedias taimetoitlust maha tegema. Viimane üllitis ilmus kultuurikriitiku Linnar Priimäe poolt, kes nimetab veganlust rahvaste väljasuretamise programmiks ning tsiteerib piimateadlast Tiiu-Maie Lahte, kelle sõnul vähendab taimetoitlus noorte võimet paljuneda. [2]

Mida ütleb aga meditsiin toitumise ja viljakuse seoste kohta?

Neist seostest räägitakse üha enam. Üheks oluliseks viljakuse ennustajaks on kehakaal ja kehamassiindeks (KMI). On leitud, et kui KMI on üle 30 kg/m² või alla 20 kg/m², suureneb risk madalamaks viljakuseks. Teiseks oluliseks faktoriks on füüsiline aktiivsus. 2018. aastal avaldasid kõrgkoolide Harvard T.H. Chan School of Public Health ja Harvard Medical School teadlased artikli, mis võttis kokku varasemalt ilmunud toitumist ja viljakust käsitlevad teadusuuringud. Järeldati, et nii meeste kui ka naiste puhul mõjutab toitumine suuresti viljakust, ning soovitati toitumise osas nõustada kõiki peret planeerivaid ja viljatusravi saavaid inimesi. [3]

Ülevaates tuuakse välja, et viljakusele mõjuvad positiivselt foolhape, vitamiin B₁₂, rasvhapped ning peamiselt taimsel toidul põhinev toitumine (nt Vahemere dieet). [3]

Harvardi meditsiiniõdede uuringus (The Nurses Health Study II), mis hõlmas enam kui 18 000 naist, leiti, et valgu saamine taimsetest allikatest vähendas viljatuse riski võrreldes loomse valgu tarbimisega. [4]

Foolhape on peamiselt taimedes leiduv B grupi vitamiin, mis osaleb DNA ja RNA sünteesimises ning raku jagunemisel vajalike aminohapete metaboliseerimises. Foolhapet meie keha toota ei oska, mistõttu tuleb seda saada toiduga. Piisavat foolhappe tarbimist seostatakse madalama viljatuse ja raseduse katkemise riski ning paremate viljatusravi tulemustega. On leitud, et foolhappe defitsiit raseduse ajal suurendab neuraaltoru defekti tekkeriski lapsel. Foolhapet sisaldavad muuhulgas täisteraviljad, kaunviljad ja rohelised köögiviljad, mistõttu veganitel selle vitamiini saamisega probleeme ei tohiks olla. Epic-Oxfordi uuringus leiti, et veganitel on foolhappe tase veres kõrgem kui taimetoitlastel ning segatoidulistel. [5]

Vitamiin B₁₂ on toitaine, mida loodetavasti iga vegan teab ning on selle toidulisandi näol oma kappi varunud. On leitud, et vitamiin B₁₂ defitsiit võib olla seotud korduvate raseduste katkemistega. [6]

Üha enam leitakse vitamiin B₁₂ puudust ka segatoitu söövatel inimestel, eriti on ohustatud rasedad ning imetavad naised. Veganid on omnivooridega võrreldes eelisseisus, kuna toidulisandites ja rikastatud toitudes esinev vitamiin B₁₂ on paremini omastatav. [7]

Üha enam leitakse vitamiin B₁₂ puudust ka segatoitu söövatel inimestel, eriti on ohustatud rasedad ning imetavad naised.

Viljakust võib mõjutada ka rasvade sisaldus toidus. Peamiselt loomses toidus sisalduvate küllastunud rasvhapete rohkust dieedis on seostatud madalama spermatosoidide arvuga spermas. Polüküllastumata rasvhapped mõjutavad nii naiste kui ka meeste reproduktiivtervist aga positiivselt. Meeste puhul on leitud, et suurem oomega-3 rasvhapete tarbimine on seotud parema spermatosoidide morfoloogiaga. Samuti nähtub, et naistel, kes tarvitasid rohkem oomega-6 rasvhappeid, linoleenhapet ning oomega-3 rasvhappeid, oli suurem tõenäosus rasestuda. [3]

Kuigi pikaahelalised oomega-3 rasvhapped võivad parandada naiste viljakust, on ebaselge, mil määral võib seda kasu vähendada raskemetallide esinemine oomega-3 rikastes toiduainetes, nagu näiteks kala. [8]

Harvardi artiklis mainitakse ka seda, et punase liha tarbimisel on leitud viljakust vähendav mõju. Vastupidiselt on taimedes leiduval mitteheemsel raual ning rauapreparaatidel aga viljakusele positiivne mõju. [3]

Kuigi mitteheemse raua imendumine organismis on veidi vaevalisem, on uuringutega ümber lükatud väide, justkui esineks veganitel sagedamini rauavaegusaneemiat.

Varasemalt on arvatud, et soja sisaldavate toodete regulaarne tarvitamine on seotud kehvema reproduktiivtervisega, kuid viimased uuringud ei ole seda kinnitanud. Leitakse, et soja lisamine toidusedelisse võib viljatusravi läbivatele naistele hoopis kasuks tulla. [8]

Tuginedes olemasolevale kirjandusele võib väita, et taimne toitumine ei kahjusta inimese võimet paljuneda, vaid võib suisa suurendada viljakust ning lihtsustada rasestumist.

Tuginedes olemasolevale kirjandusele võib väita, et taimne toitumine ei kahjusta inimese võimet paljuneda, vaid võib suisa suurendada viljakust ning lihtsustada rasestumist. Seejuures tuleks silmas pidada, et taimne toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekülgne, sisaldaks piisavalt vajalikke toitaineid ning annaks piisavalt energiat.

Peamised viljakust mõjutavad tegurid on üle- ja alakaal, vähene füüsiline aktiivsus ning igasugune ühekülgne toitumine, mis põhineb rohkelt suhkrut, soola ning küllastunud rasvhappeid sisaldavatel töödeldud toitudel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Smithers R. Third of Britons have stopped or reduced eating meat – report. The Guardian 01.11.2018

Priimägi L. Veganlus kui rahvaste väljasuretusprogramm. Postimees 24.05.2019

Panth N, Gavarkovs A, Tamez M, Mattei J. The Influence of Diet on Fertility and the Implications for Public Health Nutrition in the United States. Front Public Health, v.6; 2018.

Chavarro J.E, Rich-Edwards J.W, Rosner B.A, Willett W.C. Protein intake and ovulatory infertility. Am J Obstet Gynecol. 2008 Feb;198(2):210.e1-7. doi: 10.1016/j.ajog.2007.06.057.

The EPIC-Oxford Study http://www.epic-oxford.org/oxford-vegetarian-study/

Reznikoff-Etiévant M.F, Zittoun J, Vaylet C, Pernet P, Milliez J. Low Vitamin B(12) level as a risk factor for very early recurrent abortion. Eur J Obstet Gynecol Reprod Biol. 2002 Sep 10;104(2):156-9.

Biesinger F. Kas taimetoitlast ähvardab viljatus? 10.05.2014

Gaskins A.J, Chavarro J.E. Diet and fertility: a review. Am J Obstet Gynecol. 2018 Apr;218(4):379-389. doi: 10.1016/j.ajog.2017.08.010

Shmerling R.H. Fertility and diet: Is there a connection? Harvard Health blog 31.05.2018

Autor: Marta Velgan
Artikkel ilmus 2019. aasta juulis.