Käesoleva aasta sügisel läbi viidud küsitluses jõudsid Eesti Vegan Seltsini andmed ligi 100 Eesti haridusasutuse kohta, millest regulaarselt pakutakse täistaimset toitu vaid mõnes üksikus. Umbes kolmandikus pakutakse aeg-ajalt vegetaarset toitu, mis sisaldab piima- või munatooteid, väga sageli saab täistaimselt toituja täisväärtusliku roa asemel süüa vaid kartulit/riisi/makarone vms koos salatiga.

Vastuseid saadi 78 üldhariduskooli, 10 kutsekooli ja 11 kõrgharidusasutuse kohta ning vastajate hulgas oli nii õppureid, lapsevanemaid kui ka koolipersonali liikmeid. Enamikes küsitluses nimetatud kõrg- ja kutsekoolidest on võimalik söönuks saada kombineerides roa tavamõistes nö lisanditest (kartul, riis, tatar vms) ning salatist ja leivast, täisväärtuslikke veganroogasid pakutakse pigem harva ning ebaregulaarselt. Veelgi keerulisem on üldhariduskoolide õpilastel, kus toidu kombineerimine ja liha/piimatoodete väljajätmine alati võimalik ei ole. Vaid umbes kolmandikus koolides pakutakse võimalust vegetaarseteks (s.o muna ja/või piimatooteid sisaldavateks) roogadeks, mis enamasti ei ole täistaimsed.

Tüüpilisema lahendusena tõid veganid küsitluses välja ise toidu kaasavõtmise, kuid leidus ka vastajaid, kes toiduvaliku puudumise tõttu vahetunnil koju, mõnda toidukohta või poodi pidid minema. Samuti toodi välja lõunasöögi edasilükkamist ja pärast kooli kodus söömist. Vähesed vastajad mainisid, et on ise koolilt vegantoidu võimalust küsinud. Eesti Vegan Selts kutsub õpilasi, lapsevanemaid ja koolipersonali üles ka ise olema aktiivsemad ning näitama nõudlust, et koolid teaksid paremini veganitega arvestada.

Täistaimse toidu vähene kättesaadavus või madal kvaliteet panevad veganitest lapsed ja noored haridusasutustes ebavõrdsesse olukorda. Nad peavad täisväärtusliku vegantoidu saamiseks tegema rohkem pingutusi (kulutama rohkem aega, raha jne.). Võimaluse puudumine kaasõpilastega koos süüa võib aidata kaasa veganitest laste ja noorte sotsiaalsele tõrjutusele haridusasutuses.

Haridusasutuse toitlustuselt oodatakse sooja, maitsva, tervisliku, täisväärtusliku, soodsa, mitmekülgse ja selgelt märgistatud vegantoidu pakkumist. Suurima takistusena nähti toitlustajate madalat teadlikkust ning huvi tervisliku täistaimse toidu pakkumise vastu vaatamata noorte kõrgenenud huvile täistaimse toidu tarbimise vastu.

Kuna täisväärtuslik täistaimne toit on segatoiduga võrreldes tervislikum, eetilisem ja keskkonnasõbralikum, võiksid haridusasutused seda kõigile soovijatele pakkuda ning seeläbi noorte positiivset toiduvalikut toetada.

„Mitmete koolide näitel teame, et täistaimsest toidust on lisaks veganitele huvitatud ka segatoitlased, kes soovivad teha keskkonnasõbralikumaid ja tervislikumaid valikuid”, sõnab Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja Eliis Salm. Ta lisab: “Iga kolmas Eesti laps on ülemäärase kehakaaluga ning ohustatud elustiilihaiguste varasest tekkest, üks täistaimne toidukord päevas aitaks suurendada meil suures alatarbimises oleva taimse toidu osakaalu menüüs. Pakkudes vegetaarse (lihavaba, kuid piima- ja muna sisaldava) roa asemel vegantoitu, sobib see nii taimetoitlastele, laktoosi- ja kaseiinitalumatutele kui ka veganitele. Samuti paneme koolidele südamele, et täisväärtuslik taimne toit sisaldab lisaks köögi- ja teraviljadele ka kaunvilju, tofut või teisi rikkalikke taimse valgu allikaid.”

2020. aasta sügisel viiakse valitud koolides läbi pilootkoolitused tutvustamaks täistaimse toitumise ning täisväärtusliku vegantoidu valmistamise põhimõtteid. Haridusasutused, kel on huvi vegantoidu pakkumise vastu, on oodatud projektis osalemiseks võtma koostööks ühendust Eesti Vegan Seltsiga.