Loomade eestkoste organisatsioon Loomus saatis ettepanekud Reformierakonnale ja Eesti 200-le koalitsioonileppe koostamiseks ning rõhutab, et loomi puudutavatesse teemadesse on oluline kaasata ka need, kes seisavad loomade eest, ja valitsusotsused ei tohiks lähtuda puhtalt inimeste (isiklikest) huvidest, vaid arvesse peaks võtma ka mitteinimloomade heaolu ja õigust täisväärtuslikule elule.

Kaheksajalad kehastavad kõike, mis mere juures on salapärane ja ehk veidi hirmutavgi. Nad on inspiratsiooniallikaks mitmetele müütilistele ja fiktsionaalsetele olenditele, alustades Krakenist Skandinaavia folklooris ja lõpetades Doc Ockiga Marveli koomiksites. Tegemist on äärmiselt intelligentsete loomadega, kelle maailm on senini meile pigem võõras.

18 loomakaitseorganisatsiooni, sh MTÜ Loomus, saatsid ühise avaliku kirja ettevõttele Stena Line Limited, mis korraldab elusloomade pikamaatransporti loomi, sh võõrutamata vasikaid, järjepidevalt väärkoheldes.

Kolm ja pool aastat tagasi, täpsemalt 2021. aasta juunis, võttis Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab Eestis loomade pidamise, aretamise ja paljundamise üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist. Kuigi sinna on veel natuke üle aasta aega, on karusnahatööstus juba aastaid vabalanguses. Kui 2015. aasta lõpus oli karusloomi Eesti 44 800, siis tänaseks on see Statistikaameti andmetel nullis juba enne keelu jõustumist.

Eestis ei ole hetkel ühtset regulatsiooni, mis sätestaks avalikel üritustel pakutava toidu tingimused. Kliimaministeerium on välja andnud juhendi keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks ja seal on kirjas, et toitude ja toitlustajate valikul tuleb veenduda, et pakutakse ka 100% taimseid roogasid. Kuid see on kohustuslik ainult Kliimaministeeriumi allasutustele, mitte kohalikele omavalitsustele ega laiemalt avalikele üritustele. Siiski leidub Eestis omavalitsusi, mis on toonud oma juhendites esile taimse toidu olulisuse.