Toodetel, mis ei kuulu piimatoodetele reserveeritud nimetuste alla, ei tohi tegelikult juba mõnda aega kasutada ühtki märgist, äridokumenti, reklaammaterjali ega esitusviisi, mis väidab, viitab või vihjab, et tegu on piimatootega. See tähendab, et nimetusega „piim“, „või“, „juust“, „koor“, „jogurt“, „keefir“ vm ei ole lubatud kirjeldada mitte ühtegi täiesti taimset toodet. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse mõistes kirjeldavad eelnevalt loetletud nimetused vaid loomse päritoluga tooteid.

Kuigi varem oli nimetamisel erand tehtud kookospiimale ning maapähklivõile, tuleb ka need nüüd ümber nimetada. Samuti ei tohi täistaimsete toodete etikettidel või hinnasiltidel viidata sellele, et tegemist on piimatoote alternatiiviga või piimatootelaadse toiduainega. Näiteks „juustulaadne“ toode on täistaimsete toodete seas keelatud. See info on aga olulisim just tootjatele ja müüjatele. Niisamuti peavad restoranid ja kohvikud menüüdes ja seinatahvlitel neid reegleid silmas pidama. Muidu saab lihtsalt trahvi. Ja tõhustatud kontrollidega lubab Põllumajandus- ja Toiduamet alustada juba uue aasta alguses.

Nojah, kuigi sõna „piim” ning teised piimatoodetele reserveeritud sõnad keelati taimsete toodete juures juba kaheksa aastat tagasi ära, märgib see ikkagi piimatootjate hirmu ning soovi hoida enda tooteid uute ja taimsete vahele kadumast. Mina aga usun, et lõppkokkuvõttes ei muuda see loomse toidu tootjate jaoks kuigi palju, kui „veganjuustu“ asemel on imepisikeses kirjas trükitud „taimne võileivaviil“. Vegan- ja taimsete toodete maailm kasvab meeletu kiirusega. Sellega samas tempos täituvad riiulid ka uute taimsete toodetega, mis tegelikult on esialgselt loodud ikkagi piimatoodetele taimseks alternatiiviks või saanud neist vähemalt inspiratsiooni.

Inimeste põhimõtted muutuvad eetilisemaks, tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning ühes nendega muutub ka maailm, selles pole mingit kahtlust. Lehmapiimatoodete lai tarbimine ei kuulu kestliku plaani juurde. Piim on esimene loomne toode, millest tavaliselt loobutakse. Niisiis ei muuda see hirmust sündinud idee ja tänaseks kirja pandud reegel väga midagi. Piimatoodete tarbimine kahaneb nagunii. Piimatootjate ellujäämisinstinkt lükkab neid sellisel viisil aga kuristiku servale. On ka jätkusuutlikumaid lähenemisi, aga see läheb käesoleva loo raamistikust juba välja.

Selle kohta, et „piim” pidavat tarbijat taimse toote pakendil või hinnasildil eksitama, oskan öelda vaid üht. Tegemist on lihtsalt ääretult tobeda põhjendusega. Ei ole mõtet tarbijat alahinnata. Väga raske uskuda, et „kookoskoor“ või „riisipiim“ enamikku segadusse ajaks. Ja kui keegi midagi sellist väidab, on see suure tõenäosusega lihtsalt trots. Oleme ühiskonnana juba piisavalt asjatundlikud, et „veganjuustust“ või „sojakoorest“ sotti saada.

Seda kinnitab ilmekalt ka asjaolu, et hiljutine otsus Euroopa Parlamendi täiendavatest määrustest piimatoodete nimetuste kohta tuli paljudele inimestele üllatusena. Ilmselt pole väga paljud tarbijad poeriiulitel olevate toodete märgistusi tähele pannudki. Või kui on, pole sellele lihtsalt tähelepanu pööratud. Lõppkokkuvõttes võib arvata, et ehk on toote välimus ja pakend siin võrdlusmomendis isegi olulisem kui toote nimetus etiketil. Ja kuigi vahepeal käisid EL-is läbirääkimised ka selle üle, et taimetoit ei tohiks olla loomsega sarnases pakendis, on selle idee arendamisel praegu õnneks paus tehtud.

Kui aga tarbija eksitamine tõesti nii südamel, võiks ehk küsida, ega mandlijook, sojavahepala, rasvaleotis, fermenteeritud suupiste või kookosvalmistis eksitavalt kõla? Sest mis on nende toodete eesmärk või olemus? Sõnad piim, jogurt ja juust annavad üheselt mõista. Kas on meil siis uusi mõisteid vaja?

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kirjutas hiljuti Postimehes teemat puudutavas arvamusloos, et võib-olla peaksid taimse piima tootjad jõude ühendades välja mõtlema täiesti uue ja hästi kõlava nimetuse, sest toidukaupade pakenditel on lugejaid ju tegelikult palju. Mingil tasandil oleme lihatööstuse ja piimatootjate olelusvõitlust selles aina teadlikumas maailmas tunnetanud juba pikemalt. Sellised ametlikud määrused näitavad neid heitlusi meile veelgi selgemalt. Vahest oleks taimetoidutootjatel tõesti õige või viimanegi hetk konkurentidelt vaip alt tõmmata ning neile päris oma nimestiku ja reeglitega ninanips anda …

Samas elab kõnekeeles veganpiim ehk taimne piim ehk alternatiiv piimale nagunii edasi. Niisamuti juustude ja jogurtitega. Võime need piimatoodetele reserveeritud nimetused ju taimsete toodete märgistamisel keelata või mõelda uued, aga harjumuspärasus ei kao vestlustest mitte kuhugi. Argikeele jõud on tihti tugevam kui mistahes reeglid. Seega võtame rahulikult, sest elu läheb tegelikult ju samaviisi edasi. Meie asi on lihtsalt vegantootjaid toetada. Ja kuigi võib tunduda, et sellised reeglid asetavad taimetoidutootjad konkurentsis palju halvemasse olukorda, usun, et lõppkokkuvõttes on kaotajaks ikkagi keegi teine.

Ideid ettevõtjatele: kuidas taimseid piimatoodete alternatiive nimetada

• Piim – jook
• Juust – võileivakate, pitsakate
• Vahukoor – taimne kreem/toode vahustamiseks, vahukreem
• Köögikoor – taimne köögikreem, toidukreem
• Keefir – fermenteeritud/hapendatud jook
• Jogurt – vahepala, suupiste
• Või – võie, rasvavõie, määre
• Kohupiim – dessert, maius, suupiste, vahepala
• Hapukoor – hapu taimne kreem, hapu (kaera)kreem, hapukreem, taimekreem
• Maapähklivõi – maapähklivõie, maapähklikreem
• Kookospiim (purgis) – kookoskreem, kookospähklikreem toidu valmistamiseks