Bon Soya eellugu ulatub huvitaval kombel 90ndatesse, kui endine vandeadvokaat Ester Lietuvietis läks USA-sse õppima elustiilimeditsiini ning sai teada, et tervisliku ja tervikliku elu üks olulisi komponente on tasakaalustatud taimne toit. „Eestisse naastes otsustas ta, et need teadmised tuleks kuidagi teiste heaks ellu rakendada,” jutustab Bon Soya arendusjuht Karin Miller algusaegadest. Kuna tol ajal ei olnud tõepoolest taimseid tooteid üldse saada, tuli hakata ise tootma. „Et siin maailmanurgas oleks võimalik neil, kes tahaksid taimsele elustiilile üle minna, tasakaalustatult toituda,” selgitab ta ja toonitab, et Bon Soya on seega algusest peale olnud missioonist kantud ettevõtmine, mille alustalaks on veendumus, et inimene ei ole arenenud lihasööjaks, vaid on loodud taimselt toituma. „Nii on meie suurem eesmärk aidata kaasa, et inimkond liiguks tagasi toitumisviisi juurde, mis on hea talle endale ning mis ei ekspluateeri ei loomi ega keskkonda.”

Bon Soya on ametlikult asutatud 2003. aastal ning paari aasta pärast saab juba tähistada 20. eluaastat. Kuidas on tänane Bon Soya aga erinev sellest, mis 2003 loodi? Karin arvab, et mingis mõttes on tänane Bon Soya ikka sama. „Need samad väärtused, mis ajendasid kunagi Bon Soyat looma, hoiavad selle ka täna toimimas. Kuigi nende aastate jooksul on meeskonnaliikmeid ka vahetunud, tegutseme me Bonis jätkuvalt ikkagi selle eesmärgi nimel, milleks ta loodi,” toob Karin välja. Seetõttu ei ole Bon Soya tänaseks ka mõne suurema kontserni osa, kuigi arendusjuht tunnistab, et pakkumisi on tehtud. Endiselt ollakse aga väike iseseisev tootmisettevõte.

Midagi aga Karini sõnul siiski teisiti on. „Muutunud on maailm Bon Soya ümber ja seda kõige paremas mõttes. Kui me 2003 alustasime, peeti meid ikka täiesti hulludeks. Sest „keegi ju neid idusid sööma ei hakka“, „liha on õige eestlase toit“, „ te olete paari aastaga pankrotis“ jne,” meenutab Karin. Ta tunnistab, et on olnud tõesti väga raskeid aegu ja pikalt ei võetud nende ettevõtmist ka tõsiselt. Tänaseks on aga suhtumine muutunud ja aina enam pöördumas. „See annab indu, julgustab rohkem ette võtma,” on ta optimistlik ja tänab siiralt kõiki neid noori inimesi, kes samamoodi taimetoitluse propageerimisega peaaegu päris nullist alustasid. „Esimesed restoranid, esimesed messid – igaüks on aidanud maailma paremaks teha.”

Kahe aasta jooksul enne suurt 20 aasta juubelit annaks palju veel ära teha. Millised mõtted aga mõlguvad? Karini sõnul on neil kogu aeg midagi plaanis, kuid ta märgib, et kaks aastat on tootmises tegelikult väga lühike aeg selleks, et nullist midagi päris uut turule tuua. „Nii et selle kahe aasta sisse mahub nii mõnigi asi, mis meil juba töös on,” sõnab ta kavalalt. Bon Soya oli pikka aega sisuliselt ainukene taimse toidu tootja Eestis, kui räägime liha- ja piimaalternatiividest. „Selleks, et turul oleks taimset toitu ja inimestel midagi ostukorvi panna, tuli meil toota väga laia sortimenti. Ei ole üldiselt tavapärane, et toidutootja teeb kõike kotletist majoneesini ja viinerist jogurtini,” märgib Karin ja ütleb, et Bon on seda teinud just seetõttu, et inimestel oleks valikut ajal, kui tooteid oli vähe. Praegu näevad Bon Soya inimesed rõõmuga, kuidas aina enam tootjaid on hakanud investeerima taimsesse toitu ja valik aina suureneb ka kodumaiste taimsete toodete seas. „Mida rohkem on valikut, seda kergem on valida loomse asemel taimset,” ütleb Karin. See on nende eesmärk alati olnud. Konkurentsist olenemata võimaldab see olukord Bon Soyal hakata rohkem spetsialiseeruma. „Uudiseid on oodata valdkondadest, mida Bon hästi oskab,” muheleb Karin, kuid konkreetsemaid vihjeid paraku anda veel ei saa.

Tõenäoliselt parim tofu maailmas

Olles siin-seal reisinud ja erinevaid tofusid proovinud, võin käsi südamel väita, et parema mekiga tofut kui Bon Soyal ma leidnud veel ei ole. Kuidas nad seda teevad? Üsna üllatav võib olla fakt, et Bon Soya tofu on turul olnud aastast 2005. „Meil on ühelt poolt pikk kogemus selle valmistamisel, mis kindlasti annab eelise, aga teiselt poolt panustab heasse tootesse ka väärt tooraine,” räägib Karin. Tofu tooraineks on sojauba ja Bon hangib need Kanadast, kus on puhas loodus, väga efektiivne järelevalve põllumajanduses, head kvaliteedisüsteemid ja usaldusväärsed kasvatajad. „Saame olla kindlad, et sojauba on GMO vaba, puhas, seal on rohkelt valku ja kasvatamiseks ei ole ka rikutud keskkonda,” selgitab ta ja ütleb, et kahjuks tehakse sojaubade loomasöödaks kasvatamisel keskkonnale paljudes Lõuna-Ameerika riikides karuteene.

Tofu valmistamise protsess on üleüldiselt paljudele võõras. Üllatav võib olla, et selle tootmine on tegelikult hästi loomulik protsess, kuigi võib tunduda, et oast „juustu“ kättesaamiseks peab seda meeletult töötlema. Sojaubadest keedetakse valge oajook, seejärel eraldatakse vedelik nii, et järele jääb kohupiimalaadne mass, mis pressitakse ja lõigatakse sobivateks tükkideks. „Üks salakomponent, mis meie tofu ilmselt eriliseks teeb, on ikkagi see seletamatu miski, mis käib kaasas iga asjaga, mida südamega valmistatakse,” sõnab Karin ilusalt.

Armastusest paljudele piisab, kuid paraku on sojaoa ümber ka palju valearusaamu. Küll arvatakse, et soja ei aita toitainetel imenduda, et põhjustab lastel kasvuprobleeme, et tekitab meestel impotentsust. Karin tunnistab, et sellist infot on ringelnud palju ning eriti tugevalt oli see teemaks Bon Soya algusaastatel. „Tänaseks on kõik need müüdid korduvalt teaduslikult ümber lükatud ja igaüks, kes tahab seda teemat uurida, saab ka ligi eelretsenseeritud teadusartiklitele, mis neid müüte ka käsitlevad,” ütleb Karin ja tänab Eesti Vegan Seltsi ja teisi, kes sel teemal palju teaduspõhist teavitustööd on teinud. Tootjana on Bon Soya võimalused selle teema propageerimiseks piiratud. „Aga ehk ei riku ma praegu ühtegi regulatsiooni, viidates sellele, et Aasias, kus sojat on tuhandeid aastaid söödud, ei paista olevat reproduktsiooniga mingeid probleeme,” muigab Karin.

Armastus esimesest hetkest

Veganid armastavad ja toetavad Bon Soyat väga. See on ilmselge. Kui alustati, oli vegantooteid kodumaa poeriiulitel väga vähe. Tänaseks oleme vegantoodete maailmas teinud kiire spurdi. Kas on üldse midagi, mis võiks riiulil veel oma koha leida? „Me ilmselt oleme üks väheseid ettevõtteid Eestis, võib-olla ka maailmas, kes südamest tervitab konkurentsi kasvu. Vajame ka ise tarbijana suuremat valikut ning teiselt poolt aitab see meil tootjana areneda,” mainib Karin. Kuid kui mõelda tarbija seisukohast, siis oleks Karini arvates kõigil hea meel näha ka pagari- ja kondiitritoodete lettidel suuremat veganvalikut. Ta on kindel, et Eestis on imeliselt andekaid meistreid, kelle tooted võiksid jõuda ka jaekaubandusse. „Samuti oleks rõõm leida kulinaarialetist rohkem täistaimseid alternatiive eesti köögi tuntud klassikutele.”

Mis on need Bon Soya tooted, mida inimesed kõige rohkem armastavad? „Boni maitsepärmi ei nimetaks isegi mitte lihtsalt tooteks, vaid staariks,” naljatleb Karin. Maitsepärm on selline toode, mis on pungil heast maitsest ja vitamiinidest. Seda armastatakse igas vanusegrupis ja erinevate toitumiseelistuste puhul. Loomulikult ei saa üle ega ümber ka juba mainitud legendaarsest tofust. „Kuigi Boni tofu kõrval on ka välismaiseid tooteid, on just kodumaine see, mis letilt kõige kiiremini kaob,” kinnitab Karin. Ta mainib, et popid on ka Boni taimsed viinerid, mis leiavad aina enam koha nende inimeste ostukorvis, kes veel täistaimselt ei toitu.

“Huvitaval kombel on igal meie tootel oma andunud fänniklubi. Mõne tootega on meil endal olnud ikka ja jälle küsimus, kas peaks tootmise lõpetama, ei ole kasumlik, aga siis tulevad kliendid, kes ütlevad, et meie salatikaste või tofukreem on ainuke toode, mida nad üle kõige armastavad ja teiste samalaadsete kõrval eelistavad. No ja mis meil siis muud üle jääb kui ikka edasi toota.” Jah, olen Kariniga nõus. Ei jäägi muud üle, sest vahel on lihtsalt nii, et mõnest maitseelamusest ei taha kunagi loobuda. Ja maitseelamusi Bon juba pakkuda oskab.

Autor: Anett Rannamets

Artikkel ilmus ajakirjas Vegan aprillis 2021.