Ka mängides võib maailma muuta! Eesti tüdrukud lõid keskkonnateadlikkust tõstva seltskonnamängu
Lauamängu teeb veel eriliseks asjaolu, et see on valmistatud 100% taaskasutatud materjalidest, mis tähendab, et ühtegi uut materjali tootmiseks ei vajata. Mänguga osaleti ka Negavati konkursil, mille raames keskenduti äriklientidele, aga pikemas perspektiivis on plaan toode ka jaemüüki paisata. Negavati konkursil pälvis „Eco Race” auväärse kolmanda koha.
Lauamängu loomismeeskonda kuulub kaks noort naist: Susanna Peters, kes on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini magistritudeng, töötab digiagentuuris CAMO ning vastutab ECO RACE'is brändi, mängu väljanägemise ja tootmise eest, ning Christiin Klaos. Christiin on TalTechi tööstusökoloogia magistritudeng, kes tegeleb hulgimüügiga ning omab kogemust ka toodete turundamisel ja müümisel rahvusvahelistel turgudel. Neid kahte seob ühine huvi keskkonnasõbralikkuse ja teadliku tarbimise vastu.
„Idee tekkis, kui läksin EKA magistriõppesse moedisaini erialale. Lõputöö teemat valides mõistsin, et ei taha järjekordset kollektsiooni luua, vaid hoopis inimesi antud valdkonnas harida – kuidas moetööstus meie maakera koormab ning mis selle pahupoolega kaasneb,” tutvustab Susanna mänguloomise idee sündi. „Ületarbimine ei ole pelgalt moetööstusega seotud, vaid kõikide valdkondade ja inimestega, kes tarbivad tooteid. Koos tiimikaaslasega jõudsime nii kaugele, et mängust kujunes välja laiem formaat.”
Susanna sõnul on ülemaailmne keskkonnareostus suureks probleemiks ja see tuleneb nii inimeste puudulikust teadlikkusest tarbimisvaldkonnas üldiselt kui ka oma tarbimisharjumuste teadvustamatusest.
„Samuti on keskkonnaressursside raiskamine tihedalt seotud suure ületarbimisega. Teema on oluline kogu planeedi elanikkonna jaoks, kuna ökosüsteemid ei tunne riigipiire,” sõnab Susanna. Mängu meeskonna eesmärgiks on panna inimesed oma tarbimisharjumuste üle järele mõtlema, kasvatada teadlikkust selles valdkonnas ning levitada keskkonnasõbralikku mõtlemis- ja käitumisviisi.
Veganlusega on lauamäng seotud selle praktiliste nõuannete poolest. Mängus selgitatakse, miks peaks loomseid produkte vältima ja miks nende tootmine keskkonnale kahjulik on, tuues välja ka selged arvulised võrdlused. Christiin on ise samuti taimetoitlane ning tema jaoks oli väga oluline adresseerida ka loomatööstuse kahjulikkust.
„Mäng on suunatud kõigile! Me oleme kõik keskkonna kaudu seotud, sõltumata meie vanusest, soost, sotsiaalsest kuuluvusest. Arvestades käesolevat katastroofilist olukorda meie planeedil, mis tuleneb nii teadmatusest kui ka tarbimisharjumustest, on viimane aeg igaühel meist anda oma panus olukorra muutmiseks,” on Susanna sõnul mäng suunatud kõigile, kellele meie elukeskkond oluline on.
„Kindlasti on see ka hea kingitus, kuna loob oma mõtlemapanevate küsimuste ja soovitustega keskkonnasõbraliku mõtteviisi ja annab võimaluse mängulisel moel ennast harida,” soovitab ta.
Kuidas aga mängu mängida?
Mängus on viis erinevat valdkonda, mille kohta on koos ekspertidega välja töötatud teemakohased küsimused. Teemade valikus on näiteks loodus, energiaallikad ja tekstiilitööstus. Mäng sisaldab täringut, küsimuste kaarte ning ökoloogilisi jalajälgi.
„Iga mängija saab mängu alguses teatud arvu ökoloogilisi jalajälgi ning iga õige vastuse korral saab jalajälgi vähendada. Mängu võitja vabaneb jalajälgedest esimesena. Samuti on iga küsimuse juures keskkonnasäästlik soovitus,” selgitab Susanna mängu põhimõtteid.
„Mängides tõuseb keskkonnateadlikkus. Lisaks teadvustatakse ja analüüsitakse mängu käigus oma tarbimis- ja ostukäitumist. Eeldatavalt muutuvad mängijate hoiakud ning käitumine, mille tagajärjel tekkiv ressursisääst on hindamatu – seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Leiame, et mida rohkem inimesi lauamängu mängib, seda suuremat positiivset mõju aitab see luua,” sõnab Susanna, kelle sõnul plaanitakse mäng valmis saada sügiseks ja siis saab seda osta erinevatest jaekettidest.
„Meie missioon on jätkusuutlik maailm ja seetõttu oleme võtnud endale südameasjaks levitada keskkonnasõbralikku mõtlemis- ja käitumisviisi. Leiame, et mida rohkem inimesi lauamängu mängib, seda suuremat positiivset mõju aitab see luua.”
Autor: Andra NõlavkArtikkel ilmus 2019. aastal.