Anu Tensing
Siil on hea näide sellest, et loomad ei ela üksnes „kuskil metsas“, vaid on meie igapäevased naabrid aedades, parkides ja isegi linnatänavate serval. Nende kohalolu tuletab meelde, et inimene ja loom saavad koos eksisteerida ainult siis, kui jätame eluruumi ka neile.
Millised siilid elavad Eestis?
Meie looduses elab kahte liiki siile – harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (Erinaceus roumanicus). Kaelussiili tunneb ära tumedama näopiirkonna ja silma alt allapoole jooksvast valgest triibust. Mõnikord paistab ta silma ka heledama kõhualuse või kurgu all oleva valge kraega. Tihti on kaelussiili okkad veidi tumedamad kui harilikul siilil.
Siilid eelistavad elupaigana metsi, põõsastikke, aedu ja parke, kus leidub nii varjumiskohti kui ka toitu. Nad söövad peamiselt putukaid, vihmausse, tigusid ja muid selgrootuid, kuid vahel ka marju või seeni.
Siili eluviis ja ohud
Sügise saabudes koguvad siilid rasvavaru, et üle elada talveuni, mis kestab tavaliselt oktoobrist aprillini. Talveks poevad nad lehehunnikutesse, kuuri alla või puujuurte vahele. Just siin peitub ka suur oht – lehehunnikute põletamine võib siilidele osutuda surmavaks.
Linnakeskkonnas varitsevad siile ka mitmed muud ohud:
autod ja liiklus,
koerad,
muruniidukid ja eriti robotniidukid,
järsu põhjaga veekogud, kust nad välja ei pääse,
kemikaalid ja liigne korrastamine aedades ja parkides,
aiapiirded, mis katkestavad siilide loomulikud liikumisteed.
Kuidas siilidega koos elada?
Siilidega koos elamine tähendab, et märkame neid ja loome neile oma ümbruses turvalised tingimused. Mõned lihtsad näpunäited:
Raja siilivärav. Jäta aeda läbipääs – 13 × 13 cm auguke aia all või piirdes, mille kaudu siil saab vabalt liikuda.
Ära kasuta mürke. Tigude või putukate tõrjevahendid võivad sattuda siili toidulauale ja talle surmavalt mõjuda.
Loo varjumispaiku. Jäta aeda lehe- või oksahunnik, kompost või puujuurealune, kuhu siil saab pugeda.
Ole ettevaatlik aiatöödel. Kontrolli enne niitmist või lõkke süütamist, ega seal siili pole. Robotniiduk tuleks ööseks kindlasti kinni panna.
Paku vett, mitte piima. Madal kauss puhta veega on kuumal ajal suureks abiks, piim seevastu tekitab siilile seedeprobleeme.
Hoia koeral silm peal. Siili ja koera kohtumisel saavad tihti viga mõlemad.
Aita hädasolevat siili. Kui leiad vigastatud siili, otsi talle abi.
Siilid on meie väiksed naabrid, kelle heaolu sõltub otseselt inimese käitumisest. Kui jätame oma aeda veidi metsikust, väldime mürke ja loome liikumisteid, aitame neil turvaliselt eksisteerida meie kõrval. Siil on ehe näide sellest, kuidas inimene ja loom saavad koos elada, kui selleks vaid võimalus anda.
Loe lähemalt Eesti Metsloomaühingu kodulehelt: www.metsloom.ee/siilisobralik-tartu-linn
Kas teadsid, et...
Eesti rahvapärimuses kujutatakse siili sageli targa ja nutika nõuandjana. Selliselt astub ta esile ka rahvuseeposes “Kalevipoeg”. Seal jutustatakse tekkemuistendit, mille järgi siil andis Kalevipojale nõu kasutada Peipsi tagant toodud laudu sortside vastu lahingus serviti, et need katki ei läheks. Tänutäheks kinkis Kalevipoeg siilile tüki oma karedast vammusest – sellest sai siil endale okkalise kuue.
Photo by Piotr Łaskawski on Unsplash