Rõiva- ja kiirmoetööstus on üks maailma suurimaid ja mõjukamaid tööstusharusid, millel on tohutu mõju nii majandusele kui ühiskonnale, aga samal ajal ka keskkonnale ja kliimakriisile – 10% kogu maailma CO2 emissioonidest pärineb just moetööstusest. See on šokeeriv number, arvestades tööstuse tegelikku olemust – ebavajalike asjade tootmine ja tarbimiskultuuri juurutamine.

Neljapäeval õnnitles keskkonnaminister Madis Kallas galaõhtul keskkonnatunnustuste konkursi laureaate. 2022. aasta keskkonnanooreks valiti Võrumaalt pärit 15-aastane vegan Emma Sofia Meri.

Kui mai keskpaigas langes ootamatu plätuhooaeg kokku restoranide ja baaride taasavamisega, ei olnud laulupeole sarnanev rahvamass Telliskivi Loomelinnakus ainuke ärkamise märk. Pead tõstis ka üks koletis – nimelt prügi. Peale piirangutest vabanemist on inimesed justkui unustanud vastutustundliku keskkonnaeetika. Kõikjal tänavatel võib märgata maas siniseid maske, alkoholipudeleid ja muud prügi, mis ei suutnud taskus lähimat prügikasti oodata.

Meie igapäevased harjumused on muutunud nii energiakulukaks, et kui teeksime igas eluvaldkonnas mõned lihtsad kohendused, aitaks see suures pildis kaasa CO2 vähenemisele atmosfääris. Rohelist mõtteviisi saab alustada ükskõik kust, olgu see siis prügi sorteerimine, eesolev remont või reisimine. Nii ei kahanda me ainult kahjulike heitgaaside sattumist õhku, vaid ka oma väljaminekuid – ja kindlasti ka karmavõlga.

Kas ei tundu luksuslikuna osta see 150-eurone Zara mantel? Viimane iPhone? Käia kolm korda aastas soojamaareisil? Osta iga päev kohvikust või bensiinijaamast tass kohvi? Sadadele miljonitele inimestele üle maailma on elementaarsed asjad muutunud luksuseks. Üks neist on ka puhas vesi.