Kusjuures seesama 10% on suurem CO2 emissioonide heide, kui ülemaailmne lennu- ja laevaliikluse CO2 emissioonide heide. Kõik vaid ühest tööstusharust, mille eesmärk on inimestele toota pea-, keha- ja jalavarje!

Nagu ilmselt kõikide globaalsete probleemidega, tuleb ka siinkohal rääkida süsteemi muutusest, mitte panna vastutust tarbijate õlule. See aga ei tähenda, et tarbijad teadlike valikutega süsteemi, oma tervist ja ka ümbritsevat keskkonda mõjutada ei saaks.

Keskkonnamõjud

Rõivaste, jalatsite, aksessuaaride jm tootmiseks kasutatakse tohutul hulgal loodusvarasid – vett, maad, energiat ja toormaterjale, näiteks naftat. Massilises tootmises kasutatakse sageli nii inimeste tervisele kui loodusele kahjulikke kemikaale – tekstiili värvimiseks, sellele trükkimiseks, teatud omaduste andmiseks jm. Need kemikaalid satuvad vette ja pinnasesse, saastades ökosüsteeme ja mõjutades elusorganisme, jõudes lõpuks välja inimeste toidulauale. Eeldatavalt 20% kogu maailma puhta vee saastumisest tuleneb tekstiilitööstusest.

Kuna tootmine ületab kordades tarbimist, tekib rõiva- ja moetööstusest tohutult tekstiilijäätmeid. Keskmiselt kasutab iga eurooplane aastas 26kg tekstiilitooteid ja viskab sellest ära 11kg. Paljud tekstiilitooted eksporditakse arengumaadesse väljaspool EL-i, aga paraku satub enamus ikkagi põletusse või prügimäele. Ümbertöötlus ja ringmajandus? Ainult 1% maailma kõikidest kasutatud riietest töödeldakse ümber. Miks? Puudub poliitiline tahe ja vajalikes mahtudes tehnoloogiad. Mõlemad peavad muutuma, aga probleemi juur on siiski ületootmine.

Sünteetilised kiud – näiteks polüester, nailon ja akrüül – võivad olla küll teatud oludes naturaalsetest materjalidest paremad (ilmastikuolud, sportimine, venivus, kortsuvus jm), ent suures pildis pole need keha- ega keskkonnasõbralikud.

Ei saa mainimata jätta mikroplastikut, mis eraldub sünteetilisi materjale tootes, kandes ja pestes. Euroopa Parlamendi uuringukeskuse andmetel võib kõigest üks masinatäis sünteetiliste materjalide pesu eraldada 700 000 mikroplasti kiudu. 2022. aastal läbiviidud uuringus selgus, et mikroplast on jõudnud lausa inimeste rinnapiima. Paljud uuringud kinnitavad, et mikroplasti on leitud ka inimeste kopsudest ja sel aastal läbiviidud uuringus leiti mikroplasti inimeste ja koerte munandites – sellel on tõenäoliselt mõju viljakusele.

Kiirmoetööstuse kontekstis kvaliteedile erilist tähelepanu ei pöörata. Õmblused, detailid ja materjalid lagunevad tihti juba poes või esimesel kasutuskorral. Iroonilisel kombel pole lagunemine siiski nii piisav, et tekstiilide loodusesse või prügimäele sattudes nendest loodusele või majandusele kasu oleks. Negatiivne keskkonnamõju jätkub prügimäel – üliaeglasel komposteerumisel eraldub tekstiilist metaani, mis on üks peamistest kliimakriisi tekitavatest kasvuhoonegaasidest.

Sotsiaalne mõju

Rõiva- ja kiirmoetööstus on püsinud majanduslikult edukas tohutult suure sotsiaalkulu arvelt. Vaadake seda artiklit lugedes oma riiete tootesilte. Kus on teie riided toodetud? 90% juhtudel võib öelda, et riigiks on Bangladesh, Myanmar, Pakistan, Vietnam, India, Tai, Maroko, Indoneesia või Türgi. Kiirmoetööstuse tarneahelad algavad riikides, kus on odav tööjõud ja tihti segased poliitilised olud, mida kiirmoetööstused oma hüvanguks ära kasutavad.

Ülimadalad palgad ja pikad tööpäevad, ohtlikud töötingimused ja lapstööjõud – vaid mõned märksõnad, millega iseloomustada kiirmoetööstuse “juurtes” toimuvat. Paraku jõuab meile kui rikkasse riiki vaid valmis toode, seetõttu ei ole lihtne selle taga olevat ebaõiglust ja ebavõrdsust märgata. Kiirmoetööstuse kasumid suurenevad aasta-aastalt, ent selle võrra suureneb ka sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus tööstusega seotud riikides.

Äärmiselt oluline fakt, mida ei saa mainimata jätta – kiirmoetööstus mõjutab negatiivselt kõige enam naisi ja lapsi. Näiteks Tais moodustavad kiirmoetööstuses töötavatest inimestest 76% ja Laoses 86% naised, eeldatavalt on kiirmoetööstuses töötavaid lapsi pea 80 miljonit. Kuna naistel võivad paljudes eelnimetatud riikides puududa võimalused haridust omandada, tööd vahetada või riigist välja reisida, peavad nad leppima töökohtadega, kus neile makstakse kohutavalt vähe ning kus töötingimused on olematud. Soovitan googeldada märksõna “Rana Plaza”, et end teemaga rohkem kurssi viia.

Tarbijate mentaliteet

Kui paljudel lugejatel on alles ja/või kasutusel eelmisel suvel ostetud Barbie-teemalised asjad? Sama küsimuse saame esitada järgmisel suvel Stanley Cup-ide kohta. Nagu ütlesin alguses – viga on süsteemis, aga tarbijatel on võimalik seda mõjutada.

• Eelista teise ringi kaupa – sealt leiab nii riideid, jalatseid, kodutekstiile, aksessuaare, raamatuid kui ka mööblit ja palju muud.

• Eelista tarbida vähem, aga kvaliteetselt – see säästab ka sinu rahakotti.

• Ole valikute suhtes teadlikum – loe tootesilte, uuri päritolu, katsu materjale.

• Tarbi kultuuri, toida oma suhteid ja tegele hobidega – selle asemel, et jälgida pidevalt uusi trende ja koostada järgmist ostulisti.

• Vaata üle, keda sotsiaalmeedia mõjuisikutest jälgid – kas nende sisu läheb ka päriselt sinu väärtustega kokku?

• Kui otsustad oma valikuid muuta või ka lihtsalt olla nendest teadlikum, jaga oma mõtteid sõprade-tuttavate-kolleegidega, et jõuda rohkemate inimesteni.