Loomus: Loomakaitseseadus peab lähtuma loomade kaitsest, mitte inimeste tahtest loomi kasutada

Artiklid

Kommenteeri

17. juulil esitas loomade eestkoste organisatsioon Loomus tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele asetades rõhu nii Loomakaitseseaduse eesmärgile kui ka ametnike järelevalvevõimekuse vähesusele.

“Loomakaitseseadus peaks eelkõige lähtuma loomade kaitsest, ent praegusel hetkel see paraku nii ei ole,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loomakaitseseadus ja seda ümbritsev arutelu keskenduvad tihtipeale sellele, kuidas inimesed võiksid loomi ära kasutada, ent siis seda nö loomasõbralikult.”

Hetkel on taas avatud Loomakaitseseadus nende teemade piires, mis eelkõige puudutavad lemmikloomi. Samas väljatöötamiskavatsuses on mitmeid kohti, mis jäävad selgelt nõrgaks ega täida oma eesmärki. Loomus on oma tagasisides Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele välja toonud muuhulgas järgmised punktid:

  • Loomus pooldab zoofiilia selgesõnaliselt looma suhtes lubamatute tegude loetellu lisamist, ent samas leiab, et looma seksuaalse väärkohtlemise korral peaks loomadega töötamise ja loomade omamise keeld olema kohustuslik lisakaristus.
  • Väljatöötamiskavatsusega liigutakse lemmikloomade negatiivse listi poole, st koostataks nimekiri loomadest, keda ei tohi lemmikloomana pidada. Ent see ei ole lahendus, kuna loomaliikide arv on väga suur, mistõttu ei saa tagada, et lemmikloomana ei omata looma, kes selleks kuidagi ei sobi. Inimeste tahe pidada lemmikloomana mistahes looma ei tohiks olla ainu- ega esmatähis ega mitte mingil juhul olulisem loomade heaolust.
  • Loomakaitseorganisatsioonid on ühiselt teinud ettepaneku lõpetada poodides loomade müümine. Lahendusena on väljatöötamiskavatsuses välja toodud tegevusloa kohustuslikuks tegemine praeguse teavituskohustuse asemel, samas jääb selgusetuks, mida see tegelikult muudaks, eriti arvestades praeguse järelevalve vähest võimekust.
  • Loomus on seisukohal, et loomade kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel peaks olema keelustatud, sest loom ei ole asi, vaid loomal on inimesest sõltumatu iseväärtus.

Planeeritava eelnõu kooskõlastamise periood on 2025. aasta esimene poolaasta. Eeldatavasti jõustub seadus 2026. aasta jaanuaris. Väljatootamiskavatsusega kavandatavad muudatused näevad ette muudatusi loomakaitseseaduses ning relvaseaduses ja/või jahiseaduses. Antud väljatöötamiskavatsus keskendus eelkõige probleemidele, mis puudutab lemmikloomadena peetavaid loomi.

Loomuse tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele: https://loomus.ee/wp-content/uploads/2024/07/Lemmikloomad-Loomakaitseseaduses-tagaside-Loomus-2024-07-17.pdf

Lisa kommentaar

Email again: