See ei ole stseen seiklusfilmist, see on organisatsiooni Sea Shepherd argipäev. 1977. aastal asutatud Sea Shepherd on rahvusvaheline mittetulunduslik merekaitse ühing, mille eesmärk on läbi otsese mittevägivaldse tegutsemise kaitsta maailma ookeane ebaseadusliku ekspluateerimise ning keskkonna hävitamise eest.

Taimetoidumessi peaesineja oli sel aastal Sea Shepherdi tegevdirektor Alex Cornelissen, kelle käe all tegutseb igapäevaselt üle 20 kohaliku ja regionaalse Sea Shepherdi üksuse üle maailma.

Parasjagu käivad operatsioonid mitmes paigas Aafrikas, näiteks Tansaanias, Gabonis ja Libeerias. Suured kampaaniad on ka Austraalias ja Mehhikos. Organisatsiooni peakontor on Amsterdamis, kust me Alexi kätte saime, et enne Tallinnasse tulekut paar sõna vahetada.

Meie intervjuu ajal hääletas rahvusvaheline vaalapüügikomisjon (IWC) maha Jaapani järjekordse katse lõpetada vaalapüügile kehtestatud moratooriumit, mis on kestnud 32 aastat. Alex on küll tulemusega rahul, kuid ohkab, et kommertslikku vaalapüüki teostatakse edukalt põliselanikele antava püügiloa varjus. Näiteks on selline luba antud Buenos Airesele, mis avab võimalikud uksed ka Venemaale ja teistele riikidele.

Sea Shepherdi kuvand on heas mõttes raevukas ja kartmatu. Nagu koostööd teeksid Kariibi mere piraadid ja peaosalised telesarjast “Miami Vice”. Milline peab olema inimene, kes saab tööle või vabatahtlikuks Sea Shepherdi laevale?

Täiesti tavalised inimesed erinevatelt elualadelt. Enamik meie laevadel tegutsevatest töötajatest ja vabatahtlikest on aktivistid. Meie seas on endised arstid, õpetajad, kunstnikud jt.

Täna on meil juba 30 laeva, paraku ei ole neis ühtegi eestlast …

Õigupoolest seilas teiega umbes kaheksa aastat tagasi üks Eesti neiu – Anastasia Parmson. (Alex eestlast ei tea, aga elavneb silmanähtavalt.) Mitu inimest Sea Shepherdi jaoks hetkel tööd teevad?

Meil on 15 registreeritud riiki üle maailma. Palka saab 45 inimest, ülejäänud on vabatahtlikud. Lisaks palgalistele kaptenitele ja inseneridele on laevadel tuhandeid vabatahtlikke.

Kes on Sea Shepherdi peamised toetajad ja kuidas te oma tegevusi finantseerite?

Meid rahastavad peamiselt eraisikud ehk kõige rohkem saame annetusi eraisikutelt. Annetusi teevad ka ettevõtted. Meid on toetanud mitmed kuulsused, nt tuntud USA telesaatejuht Bob Parker.

Alex jätab mainimata, et Sea Shepherdit on läbi aegade toetanud muuhulhas endine Prantsuse modell ja näitleja Brigitte Bardot, Dalai Lama, parimad James Bondid Pierce Brosnan ja Sean Connery, Simpsonite looja Sam Simon, ansambel Red Hot Chili Peppers ja paljud teised.

Saan ma õigesti aru, et suuremate annetuste eest soetate peamiselt laevu?

Jah, laevad on meie peamine kuluallikas. Kui annad meile piisavalt palju raha, siis me ostame laeva ja paneme sellele sinu nime.

Aga meil on ka maapealseid kampaaniaid, nt patrullime randadel. Kuid üldiselt on Sea Shepherd ikkagi oma tegevuse suunanud ookeanikaitsele.

Meie laevad seilavad rahvusvahelistel vetel, otsides röövpüüdjaid ja tehes koostööd paljude regioonide ja riikidega.

Riigid üldiselt tervitavad koostööd Sea Shepherdiga?

Alguses on nad muidugi kahtleval positsioonil. Seda eelkõige seetõttu, et varasemad koostööd mittetulundusühingutega on luhta läinud – paljudel nn mittetulundusühingutel on sellistes piirkondades olnud varjatud agenda. Seega on neil raske uskuda, et meie ainus eesmärk on ookeanide kaitse. Meie anname neile tsiviilpatrull-laeva, mis võimaldab neil kaitsta oma piirkonda ja otsida röövpüüdjaid. See on suurepärane võimalus vaesematele riikidele, kel pole endal piisavalt ressursse.

Kas Jaapan võiks ka teiega kunagi koostööd teha?

Ei.

Mitte kunagi?

Mitte kunagi. Jaapani valitsus on rangelt Sea Shepherdi vastu ja see ei muutu.

Oleme Jaapani poole suunanud mitmeid kampaaniaid nende erinevate tegevuste, nagu Taiji küla iga-aastaste delfiinide tapatalgute, haiuimede eemaldamise või Vahemere tuunikalapüügi peatamiseks.

Peaaegu kõik, mida me teeme, on moel või teisel seotud Jaapaniga. Seega Jaapan pole riik, millega me koostööd teeme. Jaapan on riik, millele me vastu töötame.

Milline on sinu meelest Sea Shepherdi n-ö liftikõne?

Minna sinna, kuhu mitte ükski teine organisatsioon ei lähe!

Veidi pikemalt: korraldame kampaaniaid vaalapüügi, salaküttimise, ebaseadusliku kalapüügi ja plastikureostuse vastu. Viimane on muide saamas üheks tõsisemaks probleemiks ookeanikaitses.

Mulle tundub, et inimesed veel päris hästi ei hooma, milline on plastiku mõju maailmameredele. Just paar päeva tagasi algas San Franciscos tänuväärne ookeanikoristamise kampaania.

Ja täna toimub ülemaailmne Maailmakoristuspäev, mille algatasid eestlased!

Oh, see on imeline! See on Eesti projekt? On väga palju asju, mida ma Eesti kohta ei tea. Teie riik meeldib mulle üha enam ja enam.

Ookeanide koristuse projekt sai alguse umbes 8–9 aastat tagasi. Üks noor poiss Hollandist, Boyan Slat, tuli ideele koguda ookeanist plastikut hõljuvate seadmete abil.

Aga tagasi sinu juurde. Liitusid Sea Shepheriga 16 aastat tagasi.

Tegelikult olen olnud Sea Shepherdiga ühenduses juba aastast 2000. Organisatsioonis hakkasin aktiivsemalt tegutsema veidi hiljem.

Sel ajal, kui mina organisatsiooniga tutvusin, oli Sea Shepherdil ainult üks laev. Kaks aastat hiljem müüsin maha oma korteri, andsin töö juures sisse lahkumisavalduse ja liitusin Sea Shepherdiga.

Mida enam oled kursis toimuvaga, seda enam mõistad, et probleemid aina süvenevad. Seega tunned kohustust jätkata seda, mida teed. Peatumine tunduks justkui reetmine.

Kuidas hoidud läbipõlemisest?

Mul on olnud õnne töötada Sea Shepherdis mitmel erineval positsioonil. Olen olnud laevadel kuus aastat ja töötanud end kapteni positsioonile. Näiteks juhtisin Galápagose saare projekti. Nüüd aga olen juhtinud rahvusvaheliste kontorite tööd juba 5 aastat.

Muutused on säilitanud minus huvi ja uudishimu – iga töö on erinev. Aga loomulikult on tegemist ka hobiga, mis on kontrolli alt täiesti väljas. Kui oled oma tegevuse suhtes väga kirglik, pole see enam töö. Sestap on lihtsam jätkata.

Millised on olnud sinu töö kõige meeldejäävamad hetked? Kas on ette tulnud erilisi kontakte loomadega?

Ikka, väga palju.

Oma esimesel tööpäeval Galápagose saarel nägime kalavõrgus hiidkilpkonna. Hüppasin vette ja vabastasin loomakese. See oli mu esimene tööpäev. Mõtlesin kohe, et olen liitunud õige organisatsiooniga.

Loomulikult ei ole kõik päevad sellised, kuid olen näinud fantastilisi päikeseloojanguid, päikesetõuse, tähistaevast, helendavat ookeani, meteoriitide sadu, imelisi loomi, vaalasid, delfiine, keda iganes!

Olen olnud maailma ilusaimates paikades, aga ka maailma jubedamates. Olen näinud veriseid hülgebeebisid, keda on elusalt nülitud, tapetud vaalu meres hulpimas, kõike hirmsat, mida inimene teha suudab.

Kui kohtuksid kuldkalakesega ja ta kingiks sulle kolm soovi, siis mida sooviksid?

Ma arvan, et sooviksin seda, mida kõik teisedki.

Elada sellel planeedil harmoonias kõikide teiste elusolenditega.

Et lõppeksid sõjad ja hävitustöö.

Et kõik inimesed hakkaksid veganiteks.

Kas usud, et see viimane juhtub kunagi?

Muidugi.

Lõpetuseks, mis on su lemmiktoit?

Mulle meeldivad soolased toidud, ma pole eriline maiasmokk.

Mulle väga meeldib selline roog nagu maapähklisupp. Sain maapähklisuppi kunagi Ghanas ja toitusin sellest mitu päeva järjest.

Falafel meeldib ka. Üks eriti hea retsept on raamatus “Joy of Cooking”.