Filtreeri postitusi

Kuidas süüa veganina piisavalt ja vältida levinud vigu

Vegandieedile ülemineku õigsuses on raske kahelda, eriti meie ajakirja lugejate hulgas. Kui hästi planeerida, võib tulemus olla igati rahuldustpakkuv ja isegi ootamatult tervislik – paljud veganid kinnitavad, et ainukene kahetsus on selles, et nad seda juba varem ei teinud. Siiski võib mõnikord olla raske piisavas koguses kaloreid ja toitaineid kätte saada. Kuigi ühed veganid tunnevad end suurepäraselt, saavutavad oma kehakaalu eesmärgi ning suudavad seda hoida probleemideta, maadlevad teised alatoitumuse tõttu nälja- ja väsimustundega. Tagasilöögid võivad viia isegi veganlusest loobumiseni – selliseid näiteid leiab rahvusvahelisest sotsiaalmeediast mitmeid.

Kas oled tähele pannud, et pärast sööki on küll kõht kenasti täis, kuid olemine kipub hõredamaks jääma juba napilt tund aega hiljem? Kas on tekkinud kahtlusi kõigi vajalike vitamiinide ja mineraalainete kättesaamises? Oled märganud meeleolumuutuseid või naisena koguni menstruatsiooniprobleeme või muid ootamatuid füüsilisi või mentaalseid teemasid veganiks hakkamise järel? Miks juhtub, et mõned inimesed ei söö veganina piisavalt?



Loe lisaks

Mida Vilniusel on veganitele pakkuda?

Õega reisimine ja uute paikade avastamine on kujunenud üheks meie uueks meelistegevuseks. Kui üks meist mingi koha välja pakub, siis me pigem läheme kui ei lähe. Miks otsustasime järgmise reisi ette võtta Vilniusesse, me hästi põhjendada ei oska. Küll aga pakkus merevaigumaa pealinn meile kolmeks päevaks nii palju head, et tahaks kohe tagasi minna. Kindlasti mängis selles rolli ka asjaolu, et võtsime oma turismireisi ette veebruaris ehk täiesti väljaspool turismiperioodi, seetõttu olime nii mitmeski muuseumis vaat et ainukesed huvilised. Lisaks õnnistas meid ka ilmataat, saime rohkelt päikest ja ainult natuke vihmapiiskasid viimasel päeval. Vilnius on tuntud oma imeilusa vanalinna ja uhkete kirikute poolest, ent meile jäid eredamalt meelde need rohked trepid, mis meid nii Vilniuse tornidesse kui ka niisama ühest vanalinna otsast teise viisid. Balti riigid ei ole mägised, aga vot künklikud küll.



Loe lisaks

Keel – meie võimalus muuta maailma

Igapäevaselt sureb inimese käe läbi 220 miljonit maismaalooma ja see hõlmab ainult neid, keda toidu jaoks tapetakse. Peale selle jahitakse metsloomi ja tapetakse “haruldasemaid” loomi nagu elevandid ja ninasarvikud, et nende pealt tulu teenida. Kui välja arvata inimestega koos elavad loomad, kelle eest enamasti armastusega hoolt kantakse, käituvad inimesed teiste loomade suhtes tihtilugu vägivaldselt. Kui natukenegi teada, millised on protseduurid, mida tööstustes kinni hoitavate loomade peal kasutatakse ja mida need loomad peavad elu jooksul läbi elama, tekib küsimus, miks see inimesi ei mõjuta ega tekita kaastunnet?
Loe lisaks

Kuidas taimetoitluse valik kujundab inimese identiteeti ja ühiskonda?

Taimetoitluse populaarsus kasvab, seda toetavad nii teema aktuaalsus, suurenev kajastus traditsioonilises ja sotsiaalmeedias ning uute turgude lisandumine. Aasta 2022 tervisekäitumise uuring näitas, et võrreldes 2020. aastaga on taimetoitlaste ja veganite osakaal Eesti täiskasvanud meeste seas tõusnud 1,8%-lt 3,5%-le ja naiste seas 3,9%-lt 7,2%-le. See trend peegeldab laiemat muutust inimeste toitumisvalikutes ja elustiilis.
Loe lisaks

Kuidas õigesti valmistada ja hoiustada värskeid köögivilju

Üks levinumaid probleeme, kui köögivilju ostame, on see, et tihti saab neid koju rohkem, kui kavatseme ühe eine tegemisel kasutada. Mitu korda oled sa avanud külmiku, näinud seal pruuniks läinud brokolit või lillkapsast ja ukse sama targalt sulgenud? Et vältida selliseid olukordi ja raiskamist, jagan mõned väga lihtsalt nipid, kuidas me professionaalses köögis köögivilju valmistame ja hoiustame. Oluline on, et toit püsiks värske ja säilitaks oma organoleptilised omadused ning prügikasti jõuaks sellest minimaalne kogus või üldse mitte midagi.
Loe lisaks

Arhiiv