Selle veidi igava nime taga peitub tegelikult maitsetest tulvil, huvitav ja värske kaste. Traditsiooniliselt on pesto pärit Itaaliast, Liguria piirkonnast ning selle klassikaline variant on tehtud purustatud basiilikust, küüslaugust, seedermänniseemnetest, oliiviõlist ja parmesani juustust. Sõna pesto tuleb ladinakeelsest sõnast pistare, mis tähendab purustamist ja annab päris hea aimduse selle kastme valmistamisviisist. Kogenud veganid teavad, et adapteerumiseks peab olema nutikas, et mitte kaotada maitseelamustes ja parmesani asemel kasutatakse kas taimset alternatiivi või maitsepärmi. Samuti võib lisada india pähkli kreemi, et pestos säiliks hea kreemine tekstuur ja umamine maitse.

Kuid pesto pole pelgalt pai meie maitsemeeltele, vaid ka meie tervisele. Basiilik sisaldab palju antioksüdante, mis aitavad kehal põletike vastu võidelda. Pähklid ja seemned jällegi on pungil headest rasvadest ja valkudest.

Ühte ma igatahes ütlen: ei ole eestlane rumal rahvas – nõnda nagu on klassikalisest pesto retseptist tehtud vegan variant, on eestlased hakkama saanud ka kohaliku versiooniga. Kevadeti on metsatukad kotikestega korilasi täis, et enda karulaugu, naadi ja nõgese varusid täita. Plaan on kõik need rohelised viljad pestona purki pista, seejärel taas välja võtta ja hea maitsta lasta. Kasutades hooajalisi rohelisi taimi muudame oma toidulaua veelgi jätkusuutlikumaks.

Pestol on tegelikult mitmeid tarbimisviise: traditsiooniliselt kasutati seda pastakastmena, kuid ideaalseks kaaslaseks on ta ka võileival, salatil või miks mitte dipina köögiviljade juurde. Seiklushimulisemad hinged lisavad oma pestoretseptile päikesekuivatatud tomateid, oliive või kappareid; veelgi hulljulgemad katsetavad mango ja ananassiga – igaühele oma. Mine nüüd ja avasta enda lemmik!

---

Artikkel ilmus ajakirja Vegan numbris #38. Ajakirjast leiab ka tootesoovitused ja retseptid.

Pilt: Alissa De Leva / Unsplash