Tänavu 23. veebruaril alguse saanud rahvaalgatus põhineb teadusel ja faktidel. Euroopa angerja (Anguilla anguilla) populatsioon on viimase 50 aastaga kahanenud sõltuvalt piirkonnast hoomamatud 95–99%. Hoolimata sellest, et Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on liigitanud angerja kriitiliselt ohustatud liikide hulka (millele järgmine aste on juba „looduses välja surnud“), puudub kalal Eestis seni riiklik kaitsestaatus ning teda kasutatakse endiselt toidukaubana.
„On hämmastav, et kuigi tegemist on kriitiliselt ohustatud liigiga, kes kunstlikes tingimustes ei paljune, siis sellegipoolest ollakse nii aeglased temale kaitsestaatuse andmisega. Ilmselt on üpris keeruline endale ette kujutada, et iga väljapüütud angerjas tõesti on looduslikust ringlusest jäädavalt kadunud, sest ta paljunebki ainult Sargasso meres. Eesti ja kogu Euroopa poolt on vastutustundetu ja lühinägelik jätkata liigi majandamist olukorras, kui Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitab tema inimtekkelise suremuse viia nulli ja püügi täielikult peatada,“ kommenteeris Loomuse liige Farištamo Eller.
Riigikogule saadetud rahvaalgatuse neli põhinõudmist on:
Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla, nimetades ta I kaitsekategooria liikide nimekirja.
Keelustada angerjate kasvatamine kasvandustes (sisuliselt on tegu loodusest püütud isendite nuumamisega, kuna angerjas tehistingimustes ei paljune).
Lõpetada angerjate kunstlik ümberasustamine Peipsi vesikonda (asustamine toetab puhtalt sotsiaalmajanduslikke kalandushuve, mitte liigi looduslikku taastumist).
Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük ja kaubandus Eesti Vabariigis.
Lisaks rahvaalgatusele saatis Loomus 18. juunil ka ametliku avaliku kirja keskkonnaametile, kutsudes ametit üles lõpetama senine otsustamatus ja astuma reaalne samm angerja kaitseks ja tulema välja ettepanekuga anda Euroopa angerjale kaitsestaatus.
Riigikogule üle antud 1000 allkirja näitavad, et Eesti riik võiks teha teaduspõhise ja julge otsuse. Kui soovime näha positiivseid muutusi Euroopa tasandil, on selleks kiireim võimalus alustada iseendast. On keeruline nõuda teistelt riikidelt näiteks salakaubanduse piiramist, kui me ise ei ole valmis loobuma väljasureva liigi tarbimisest.