Sellel kokaraamatul on armas taustalugu – ei ole üldse kokaraamat kokaraamatu pärast. Nimelt kui Pamela kaks poega, nüüdseks juba täiskasvanud mehed, veel nooremad olid, kogus Pamela erinevaid retsepte karpi, et need oma poegadele kaasa anda, kui nad iseseisvat elu alustavad. Kuna aga retseptidele kogunes palju fänne, tekkis mõte neid veel laiemalegi audientsile pakkuda ning tänu sellele ongi too ilus armastuslugu nüüd paljude vegantoidusõprade köögiriiulis.

Raamatust leiab laia valiku retsepte igalt poolt üle maailma, näiteks soomepärase päevalilleseemnetega leiva oma, millega Pamela tähistab oma Soome juuri. Paljude retseptide aluseks on reisidelt kogutud inspiratsioon, samas kasutatab ta palju ürte ja köögivilju, mida ta oma koduaias Kanadas Vancouveris kasvatab.

Osad retseptid on igapäevasemad, nt üleöökaerahelbed ja teesegud, teised jällegi keerulisemad, nt mitmekihiline romantiline pulmatort. Igaüks leiab midagi, mis neid kõnetab! Lisaks on raamatus nimekiri Pamela lemmikutest: köögiriistad, aiariistad ja sahvritoiduained. Raamatut kaunistavad illustratsioonid ja armsad mõttemõlgutused Pamela poolt.

Kiire info:

• 80 retsepti

• 288 lehekülge

• Inglise keeles

• 30,99 € (Rahva Raamatus)

• Ilmunud 2024. aastal

• Sisaldab ka koeramaiuste ja ilutoodete retsepte

Mida me proovisime Pamela retseptide järgi valmistada ja kuidas maitses?

Vahvlid ja karamelliseeritud banaanid

Chrispy stack of waffles (lk 12), Caramelized fruit (lk 10)

Ma ausalt öeldes ei julgeks isegi väita, et oleksin kunagi varem selliseid pakse vahvleid teinud, aga kuna me jõuludeks vahvlifunktsiooniga aparaadi saime, siis oli hea võimalus proovida. Retseptis midagi keerulist polnud, küll aga tegime mõned muudatused koostisosades: täistera speltajahu asemel läks käiku täistera nisujahu, viimane seisis nukralt kapis, niisiis tegime talle otsa peale. Ka soola panime vähem, kuna terve teelusikatäis paistis lihtsalt liiga palju.

Esimene vahvlipaar tundus veidi hirmutav, aga tuli imehästi välja, seega edasine vahvliküpsetus oli puhas lust ja lillepidu.

Kõrvale otsustasime valmistada karamelliseeritud banaane, mis algselt käisid hoopis teise retsepti juures (Rice porridge with caramelized fruit, lk 10) – samuti imelihtne ja imemaitsev. Tuleb küll tunnistada, et me panime pisut rohkem banaani ja vähem võid. Heaks lisandiks oleks olnud ka vaniljejäätis.

Buddha kauss krõbeda tofuga

Buddha bowls with crispy sesame tofu (lk 114)

Pere sõi ja kiitis. Buddha kauss on selline asi, mida restoranis võtaks hea meelega, aga kodus kokku keerata väga ei viitsi. Tegu osutus aga üllatavalt lihtsaks ja kiireks, kõike sai paralleelselt teha. Kastmes kasutasime mandlivõi asemel maapähklivõid (ja miskipärast olime üllatunud, kui maapähkline kaste oli...) ning pruuni riisi asemel tavalist valget riisi. Ainuke kriitikanool läks lendu siis, kui selgus, et tofu oleks vajanud enne suuremat marineerimist (mida retseptis teha ei kästud). Võib-olla oleksime pidanud kasutama juba maitsestatud varianti.

Mandli-greibikook

Almond grapefruit visiting cake (lk 151)

Koogitegu on minu jaoks alati natuke hirmutav – kõik saab nässu minna – käesolev õnnestus aga suurepäraselt. Esmapilgul tundus raamat maru uhke, et ei tea, kas ongi midagi lihtinimesele, ent tegelikult sisaldavad enamus retseptidest suuresti vaid aineid, mis kodus tihtipeale nagunii olemas on või mille soetamine rahakotti auku ei söövita. Nii oli ka selle retsepti puhul. Ainukeste koostisosadena asendasime ekstraktid. Nende asemele läks mõrumandli essents ning vanilje jäi seekord üldse välja. Hoolimata hirmust osutus kook imeheaks. Päris magus amps, millele greip omakorda mõnusa nüansi tasakaalu lisas.

Maroko läätsesupp

Marocco anti-inflammatory lentil soup (lk 108)

See oli esimene retsept, mis silma jäi, sest läätsed mulle meeldivad ja supid samuti. See olevat see roog, mida lapsed Pamelat külastades alati küsivad ja ootavad. Ma saan aru, miks! Tegu on tõepoolest soojendava ja koduse kõhutäiega. Isiklikult eelistaksin seda suppi küll ilma kookospiimata.

Suppidega on alati see tore lugu, et saab võtta vabamalt ega pea retseptil näpuga järge ajama – hea tulemus on kergesti saavutatav. Näiteks seekord ei leidnud ma poest pudelkõrvitsat, seega jäi see välja. Samas olid eelmisest õhtusöögist üle brokkoli varred, mis nüüd said supi sisse hakitud. Lisaks on Pamela vürtsisegu (mis sisaldab muuseas ka kaneeli!) mainimist ja kiitu väärt. Soovitan sellest supist kindlasti šnitti võtta.

Rohelise jumalanna salat

Green goddess mason jar salad (lk 42)

Kõik osad eraldi maitsesid hästi, aga koos oli kuidagi selline, et ei tea... Kikerherne ja kuskussi juurde teeks pigem mingi lihtsa hummusekastme, ja uhke nimetusega rohelise jumalanna kastme (green goddess dressing) serveeriks värske kartuli ja salati kõrvale.

Prantsusepärane kartulisalat

Herby french potato salad (lk 43)

Kokkuvõtvad mõtted

• Raamat on imeilus! Kui soovid inspireerivat raamatud hommikukohvi kõrvale lappamiseks või raamaturiiulit kaunistama, siis see on ideaalne valik.

• Retseptid on üllatavalt lihtsad, enamasti ka väga kergelt muditavad vastavalt oma soovile ja maitsele või sellele, mis kodus juba olemas on. Lisaks on lihtne retseptidest killukesi võtta ning kasutada mõne teise roa juures.

• Pamelale meeldivad ürdid, tugevad maitsed ja tavapäratud kombinatsioonid. See on inspireeriv ning võib lugejale-katsetajale anda nii mõnegi innustava mõtte.

• Pamela kasutab päris palju oliiviõli, meie maitsele natuke liiga palju. Ehk kui õlisõber ei ole, siis on natuke raske. Samas võib enamustes retseptides õli lihtsalt ära jätta või kogust vähendada.