Värskes Faunalyticsi raportis “The Aspirational Plate: Mapping the Gap Between Veg*n Identity and Global Behavior” vaadati 837 riiklikult esindusliku uuringu andmeid 58 riigist, et saada ülevaade toitumisharjumustest viimase kümne aasta jooksul (aastatel 2015-2025). Selles toodi välja mitmeid põhjuseid, miks uuringud, mis puudutavad veganlust, on kohati küsitavad.

Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse tihtipeale üldistamiseks sõna “veg*n”, mis tähendab lihtsalt vegan või vegetaarne (inglise keeles vegan ja vegetarian) ning kus tärn tähistab n-ö tundmatut väärtust (praegusel juhul kas “a” või “etaria”).

Uuringud on piirkonniti ebaproportsionaalsed. Faunalyticsi raportisse kaasatud uuringutes keskenduti peamiselt Euroopale (69%) ja Põhja-Ameerikale (18%), samas kui suur osa maailma elanikkonnast (eriti Aafrikas ja Aasias) on sisuliselt jäänud uurimata. Kusjuures Euroopas ja Põhja-Ameerikas elavad inimesed moodustavad vaid ligikaudu 17% kogu maakera populatsioonist (vastavalt 9,28% ja 7,76%).

Seejuures ei tulene selline tasakaalutus üksnes ülevaatesse uuringute kaasamise valikutest, vaid peegeldab laiemat probleemi teaduskirjanduses tervikuna – loomakaitse ja loomadega seotud hoiakute uuringuid tehakse märkimisväärselt rohkem Euroopas ja Põhja-Ameerikas kui teistes maailma piirkondades, mistõttu on olemasolev teadmistebaas juba algselt geograafiliselt kallutatud.

Andmed põhinevad sageli sellel, mida inimesed ise raporteerivad. Nt võib küsitletu vastata, et ta on vähendanud liha tarbimist, kuigi tegelikult ei ole seda teinud, aga ta teab, et peaks. Faunalytics toob oma raportis välja ka detailid:

• keskmiselt 1,65% eurooplastest peab end veganiks, samas vegantoitumist järgib tegelikult vaid 1,01%.

• Põhja-Ameerikas on lihast täielikult loobunud 0,75% inimestest, samas 3,24% nimetab end vegetaarlaseks.

Seda fenomeni on ka uuritud: inimesed ei vasta küsimustele alati selle põhjal, mida ta tegelikult teeb, vaid selle põhjal, milline inimene ta enda arvates on või olla tahaks. Seetõttu võivad küsitluste vastused anda ebatäpse pildi tegelikust käitumisest ja näitavad pigem midagi inimeste identiteedi, väärtuste ja püüdluste kohta.

Samas võib lõhe identiteedi ja käitumise vahel viidata sellele, et aina rohkem inimesi ühiskonnas tunneb, et veganlus (või kui seda sõna mitte kasutada, siis loomade õigused/heaolu, liha mitte tarbimine vms) on õige, ent pole jõudnud veel selleni, kus nende käitumine nende muutunud väärtusi peegeldaks. See on omakorda mõttekoht loomakaitsjatele ja veganluse propageerijatele – kuidas aidata nendel inimestel oma käitumine oma väärtushinnangutega kooskõlla viia?

Sõnal “vegan” ei ole tegelikult väga täpset definitsiooni. Nt Eesti Vegan Selts defineerib oma kodulehel veganluse maailmavaate ja sotsiaalse õigluse liikumisena, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks, ning täpsustab, et vegan ei tarbi liha-, muna- ja piimatooteid ning teisi loomseid tooteid. See jätab tõlgendusruumi, nt kas palmiõli või avokaadode tarbimine on veganlusega kooskõlas, sest nende tootmine on keskkonnakahjulik ja hävitab loomade elukohti. Veel keerulisemaks läheb, kui uuringud vaatavad ka vegetaarlust, fleksitaarlust, taimepõhist toitumist jms. Faunalytics toob oma raportis välja ka viise, kuidas on erinevates uuringutes defineeritud fleksitaarlust, näiteks:

• sööb liha aeg-ajalt (ei ole täpsustatud, mida see tähendab),

• sööb liha kuni kahel korral nädalas,

• toitub vähemalt ühe päeva nädalas lihavabalt,

• on teadlik oma liha tarbimise kogusest ning üritab liha tarbimist vältida.

Lisaks varieerub uuringutes, kas vegetaarlaseks loetakse ka inimene, kes sööb kala või linnuliha. See teeb ilmselgelt andmete võrdlemise keeruliseks või isegi võimatuks.

–

Aga miks see kõik üldse oluline on? Me elame tahes-tahtmata maailmas, kus numbrid on olulised ja tihtipeale määravad. Nende põhjal teevad otsuseid ettevõtjad, investorid, poliitikakujundajad. See, et uuringutes on lüngad või eksitavad kohad, ei tähenda, et need andmed või järeldused peaks kohe maha kandma, vaid neile tuleks kriitilise pilguga peale vaadata, et mõista, mida need tegelikult näitavad. Siinkohal tasub meeles pidada, et inimeste väärtushinnanguid ei muuda üldiselt puhtalt numbrite või statistikaga, vaid natuke tuleb koputada ka südamele.

–

Samas uuringus selgus ka, et kuigi paljud noored proovivad taimset toitumist, pöörduvad nad sageli hiljem liha söömise juurde tagasi. Peamisteks põhjusteks on maitseharjumused, mugavus, sotsiaalne surve ja perekonna toitumistavad. Kõige olulisemaks teguriks taimse toitumise jätkamisel osutus aga vanemate toetus. Teadlaste hinnangul võib lapse- ja noorukiiga olla oluline võimalus kujundada tulevaste põlvkondade kestlikumaid ja loomasõbralikumaid väärtusi.

Kirjutas: Anu Tensing, MSc matemaatilises statistikas (Tartu Ülikool)
Päisepilt: Imagine Buddy, Unsplash

–

Allikad:

• Faunalytics: The Aspirational Plate: Mapping the Gap Between Veg*n Identity and Global Behavior: https://faunalytics.org/global-veg-behavior-gap/ 

• World Population Review: Population by Continent 2026: https://worldpopulationreview.com/continents (andmed võetud 9.06.2026)

• Brenner PS, DeLamater J. Lies, Damned Lies, and Survey Self-Reports? Identity as a Cause of Measurement Bias. Soc Psychol Q. 2016 Dec;79(4):333-354. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5639921/#S13 

• Eesti Vegan Selts: Veganluse A ja O: https://vegan.ee/veganluse-a-ja-o 

• Veganuary: Hot Topic: Is Palm Oil Vegan? https://veganuary.com/hot-topic-is-palm-oil-vegan/ 

• Vegan Food & Living: Are avocados vegan? Here’s the truth behind the myth https://www.veganfoodandliving.com/features/are-avocados-vegan/ 

• McGuire, L., Sabet, F., Torquati, L., & Lawrence, N. (2026). Early attempts to stop eating meat: Prevalence, predictors and outcomes among UK youth. Psychology of Human-Animal Intergroup Relations, 5, Article e20587. https://doi.org/10.5964/phair.20587