Ehk oled märganud, et siin-seal sotsiaalmeedias ilmub teinekord mõnusates värvitoonides raamatuposter!? Hoogu vajab uus retseptiraamat, milletaolist Eestis üldse olemaski ei ole. Ja kuigi raamatu pealkirjaks on „Väikeste veganite lemmiktoidud“, kinnitab raamatu autor Anniina Ljokkoi, et raamatu sihtgrupiks võiksid olla kõik värsked vanemad, sest tõsi ta on – enamjaolt alustavad kõik beebid ju sama toiduga. „Väikeste veganite lemmiktoidud“ pakub üle 70 retsepti imikutele mõeldud püreedest peretoitudeni välja.
Raamatupoodides on igasuguseid kokaraamatuid. Miks on just sinu raamat eriline?
Sest sellist raamatut tegelikult polegi.
Mu raamat näitab konkreetselt, milliseid taimseid toite lastele erinevates vanustes anda võib.
Ehk milliste püreede ja putrudega alustada, millised on head näputoidud, millal võib alustada näiteks ubade ja pähklitega.
Ehk siis võiks raamat olla heaks abimeheks perele, kes perelisa plaanib, saama hakkab või juba saanud on?
Veganid on pidanud oma teadmised ja toiduideed mitmetest erinevatest allikatest otsima. Info on mööda ilma laiali!
Sotsiaalmeedias näeb tihti vegangruppides küsimusi seoses erinevas eas laste toitumisega. See raamat koos mu eelmise raamatuga („Väikesed veganid. Laste kasvatamisest ja toitumisest“) võiks olla koht, kust saab vajalikud juhised kätte.
Et laste tasakaalustatud taimne toitumine on päevakajaline olnud pikalt, leiavad loodetavasti raamatu üles ka lasteasutuste kasvatajad ja õpetajad ning tervishoiutöötajad ja perearstid, sest selle raamatu toidud näitavad konkreetselt, millised on lastele sobivad tasakaalustatud vegantoidud.
Kas raamat on vaid veganitele?
Kindlasti mitte ainult veganitele. Kõik titad ju alustavad sama toiduga!
Kõigepealt ema rinnapiim, siis puuvilja- ja marjapüreed, köögiviljad, teraviljad.
Nende kõrval ma pakuks alati ka näputoidu võimalust, sest see on hea viis, kuidas õpetada lapsele kõikide meeltega ise toiduga tutvust tegema.
Vahe tuleb sisse siis, kui segatoidulisele lapsele hakatakse andma liha-kala, aga veganist lapsele tofut ja pähklipastat.
Taimsed toidud sobivad aga alati ka segatoidulistele, seega võivad kõik selle raamatu abil oma toiduvalikut laiendada.
Mis on põhiline, kui beebile taimset toitu pakkuda?
Laste toidud peavad loomulikult olema head valgu- ja mineraalainete allikad.
Seitsmendast kuust alates lisanduvad toitudesse kaunviljad, pähklipasta, kinoa.
Kümne kuu vanustele olen teinud lahedaid beebiversioone täiskasvanute toitudest, nagu näiteks avokaadopasta ja sushi. Kasutatud toorained on tervislikud ja töödeldud pehmeks, soola ja lisatud suhkrut ei ole, maitseaineid on mõõdukalt.
Kõik toidud on mul enda lapse peal katsetatud. Tema on vegantoidu peal üles kasvanud ja olen muidugi pidanud valmistama kõik püreed, pudrud ja pallid algusest peale ise, sest ega taimseid valmistoite väga pole. Ja kodune toit on nagunii alati parim, mida lapsele pakkuda.
Kas raamatu põhjal saavad siis söönuks ainult lapsed? Kas midagi leiab ka emadele-isadele?
Loomulikult!
Seal on täiesti tavalisi toite alustades erinevatest vormidest, lasanjedest lõpetades kotlettide ja suppidega.
Jagan ka nippe, kuidas on mugavaim valmistada toitu korraga nii suurematele kui ka noorematele titadele.
Olen ka raamatus piknikutoitudeks nimetanud igasugused pirukaid ja pannkooke, mida on kerge ka kaasa võtta. Päris piknikule õue… Või elutoa põrandale… Lastega võib ju ka nii!
Magusaid asju on ka. Mu enda lapse lemmikud on banaaniga kinoapannkoogid.
Kinoa. Paljud pole sellest ehk kuulnudki. Igast väikesest poest seda võib-olla ei leiagi. Kas raamatus on palju selliseid aineid, mille kättesaamiseks peab vaeva nägema?
Palju pole. Olen üritanud neid vältida.
Tean küll, mis tunne see on, kui laps karjub, köök on koristamata ja peaks kiiresti midagi valmistama.
Seetõttu on paljud toidud loodud mõeldes toiduainetele, mida väga tihti paljudest majapidamistest leiab. Mul on palju retsepte kartulist, porgandist, tatrast ja läätsedest. Ja alati saab mõne toiduaine teise tuttavama vastu välja vahetada!
Aga tõesti – mõni toiduaine on, millega ma soovitaksin tutvuda, kui neid veel kapis pole. Kinoa on kindlasti üks nendest, seda müüakse nii kruupidena, helvestena kui ka jahuna. Teine on kikerhernejahu, kolmas mandlijahu. Need on kõik väga toitainerikkad toiduained.
Kust inspiratsioon?
Igalt poolt! Netist, raamatutest, kohvikutest ja sõpradelt tuleb kogu aeg nii palju inspiratsiooni, et täiesti võimatu on öelda, kust üks või teine idee täpselt pärit on.
Toidud ongi selline kultuuri ühislooming!
Mis mind aga tõmbab, on juba tuttavate toitude varieerimine!
Mõtlesin näiteks välja, kuidas viinerikastmest saaks natukenegi tervislikuma versiooni teha ja vahetasin pruuni kastme bataadikastme vastu.
Olen sunnitud olnud nuputama, kuidas peita köögivilju ja ubasid toitude sisse, kuna mu laps on üsna pirtsakas ja sööks ainult makarone tomatikastmega.
Sinu laps on kolmene. Kas tal on raamatu toitude hulgas mõned lemmikud? Ja kas on mõni toit, mis talle pole üldse meeldinud?
Talle meeldivad kõik pannkoogid ja makaroniroad.
Olen arvestanud tema maitsega nii palju kui võimalik, aga samas on oluline üritada lapse kogemusi laiendada, lisades talle tuttavatele toiduainetele ja vormidele midagi uut juurde.
Smuutidest on roheline pirni-spinati ta lemmik. Eile oli tal tükk läätse-pikkpoissi lastehoius kaasas ja ta oli seda hea isuga söönud.
See, mis talle ei meeldi, sõltub rohkem jonnihoost kui roast.
Aga terveid ube ja musti läätsesid ei võta ta originaalkujul suu sissegi. Sellepärast “peidangi” need ära ja püreestan herned-oad-läätsed talle alati, kui võimalik.
Andsid ka eelmisel aastal välja raamatu/teatmiku „Väikesed veganid – laste kasvatamisest ja toitumisest”, kas retseptiraamatut saab nimetada jätkuks? Nimi justkui viitaks sellele.
Jah.
Teatmikus oli ainult mõni retsept, aga rõhk oli info edastamisel.
Uues teoses on raamatutäis retsepte ja suured, värvikad pildid roogadest. Mõni artikkel tuleb siiski ka juurde täiendamaks eelmist raamatut.
Kirjutan näiteks sellest täpsemalt, mis vanuses lastele tuleb hakata lisatoitu pakkuma ja mida täpsemalt. Üheks teemaks on ka gluteenivaba toitumine. Olen püüdnud sellega arvestada, et suurem osa toitudest oleks võimalik valmistada gluteenivabalt.
Eelmises raamatus oli vahva, et lapsed vastasid, mis on veganluse juures tore ja mis eriti nõme. Kas lapse suu ei valeta ka uues raamatus?
Jaa, muidugi ei valeta!
Seekord saame kuulda laste suust, mida see „vegan” üldse tähendab ja milline toit siis õieti on tervislik. 🙂
_______________________________________
Hea inimene! Kutsume sind üles toetama retseptiraamatut, milletaolist Eestis veel välja antud ei ole! Kui endal hoogu pole, jaga lugu oma sõpradega - äkki leidub keegi, kes tahaks sellele projektile tuult tiibadesse puhuda! Hoogu saab anda SIIN.
