Annaliisa Post
Pärast keskkooli haaras muusika Tuuli Pruuli oma võimusesse ja ta ei suutnud enam muudele teemadele üldse mõelda. Siiski jäi tal muusika kõrvalt aega süveneda veganmaailma ja nüüdseks on Tuuli täistaimetoitlane olnud umbes viis aastat.
Sinu debüütalbumi nimi on “This is the Start”, aga enne kui muusikalainele lähme, siis palun räägi, milline oli sinu veganteekonna start.
Alustasin teismelisena sellega, et hakkasin vähem liha sööma. Kui olin 16 ja kolisin Tartusse, käisin ühel liikumise PunaMust üritusel, kus näidati loomafarmi kaadritagust elu. Siis mõtlesin küll, et õudne ja jätan liha söömise ära, aga paraku päeva pealt ei suutnud. Alustasin vaikselt – vähendasin järjest liha söömist ja lõpuks olin pikalt taimetoitlane. Kuskil 4–5 aastat tagasi otsustasin, et hakkan täistaimseks toitujaks. Mõtlesin, et mulle meeldivad ju lehmad. Täitsa lõpp! Kuidas ma ikkagi piimatooteid söön!? Alustasin tasa ja targu, aga nüüd ei kujutagi ette, et teistmoodi elaks.
Sa ütlesid, et ei suutnud päeva pealt liha söömisest loobuda. Mis olid kõige suuremad takistused?
Senised toitumisharjumused olid ikkagi nii tugevad ja teiste harjumused mõjutasid ka. Harjumuste muutmine pole lihtne, aga eetilisus loomade vastu oli see, mis pani mind selle nimel pidevalt tegutsema. Olen veganluse osas mõelnud, et inimestes on ebakõla. Kasvatame lapsi empaatiavõimelisteks ja loodust hoidma, aga täiskasvanuna kuidagi unustame selle ära või lepime sellega, et maailm ongi selline. Kui inimestega rääkida, siis hästi paljud on ikkagi loomade poolt ja ei arva, et massiline julmus oleks õigustatud, aga harjumuste muutmine on keeruline ja sellele valitsevale korrale vastu astuda, et iseendaga paremini kooskõlas elada, on keeruline. Tore oleks, kui inimesed mõtleksid oma väärtustega kooskõlas elamise peale rohkem. Leian, et see empaatia on inimestes täiesti olemas, aga sammud tunduvad hirmutavad, ent veganlus on ikkagi lihtsam kui kunagi varem.
Milline oli ümbritsevate inimeste suhtumine, kui kuulsid, et sinust on saanud vegan?
Kuna olin olnud pikalt taimetoitlane, siis veganlus ei olnud ilmselt üllatus. Taimetoitlaseks hakkasin umbes 15 aastat tagasi ja too hetk oli see küll pigem haruldane asi. Minu peres ei ole taimetoitlasi ja nende jaoks oli see väga arusaamatu. Ema lootis, et see on teismelise faas ja läheb üle, aga näe, siiamaani pole läinud. Vahel on meil küll eriarvamusi sel teemal, aga tegelikult pere arvestab sellega ja on aru saanud minu valikust.
Kuidas sõbrad-tuttavad on reageerinud?
Pigem hästi. Mul on taimetoitlastest sõpru ka. Mõni sõber ei saa täpselt aru, miks peab nii-öelda ohverdama, või arvab, et liha on tervislik, aga pigem on sõbrad ikka toetavad ja arvestavad.
Kui tekivad eriarvamused, siis kuidas sa reageerid?
Kui hakkasin taimetoitlaseks, siis võib-olla vaidlesin rohkem, aga üldiselt ma näen, et vaidlemine ei vii kuhugi. Pigem üritan oma käitumisega eeskuju luua. Need, kes kipuvad vaidlema, üldjuhul teavad veganlusest väga vähe või nad lihtsalt ei taha selle peale mõelda.
Sinu teekond taimetoidumaailmas on olnud päris pikk. Milliseid muutusi sa selle aja jooksul oled näinud ja kogenud?
Praegusel ajal veganiks hakkamine on ikka lihtsam kui kunagi varem, sest valikuid on nii palju! Kõik need tooted, mis on hiljuti poelettidele jõudnud, on nii põnevad ja kõike saab asendada. Lapsepõlvelemmikuid saab ka järele teha.
On olnud ka põnevaid momente. Olen pärit väikesest maakohast nimega Simuna ja kui sinna ilmus taimne piim, siis see oli hea märk, et asjad ikka muutuvad. Kui tanklakettides hakkasid taimsed piimad kohvi peale ilmuma ja menüüsse tulid veganvalikud, siis mõtlesin küll, et vau, kõik on täiega tõusuteel. Väga põnev on olnud seda jälgida.
Mainisid lapsepõlvelemmikuid. Millised lapsepõlvelemmikud oled sina ära veganiseerinud?
Minu lemmiktoit oli isa tehtud vorstikaste, millele taimetoitlaseks hakates pidin “ei” ütlema. Mäletan, kui proovisin Bon Vegani veganviinereid, siis sain aru, et kui need ära praadida ja Alpro sojakoorega kaste teha, siis saab hästi sarnase asja. See on tore maitseelamus ja nostalgia lapsepõlvest.
Kui kerge või raske on muusikuna vegan olla?
Ei ütleks, et see on keeruline. Üleüldse arvestatakse inimeste toiduvalikutega rohkem kui vanasti. Kui on kuskil ühine söömine, tasub sellest teada anda, kui otseselt küsitud pole. Kui kuskil restoranis esinemas käia, siis saab alati köögiga läbi rääkida ja mingid lahendused ikka leitakse.
Kas muusika loomise protsessis on ka midagi, mis ei pruugi alati vegan olla?
Kui on nii vana klaver, et on elevandiluust klahvid, siis küll (naerab). Ma ei ole väga selle peale mõelnud, aga pillidel võib olla detaile, mis on nahast, näiteks kitarririhm. Proovin ise küll jälgida, et miski poleks nahast, aga sellised asjad võivad tulla ootamatult küljelt ja ei pruugi ise aru saadagi.
Kuidas sa üldse leidsid tee muusikani?
Kaheksa-aastaselt läksin muusikakooli ja õppisin klaverit. See oli rohkem vanema venna-õe eeskujul ja too hetk küll ei mõelnud, et minust võiks muusik saada. Kui Tartusse kolisin, et gümnaasiumi minna, siis sain aru, et muusika on väga lahe ja pakub hästi palju põnevust. Muusikas on lõputult asju, mida endale selgeks teha, harjutada ja treenida. See pakub ka võimalust loometegevust teha. Olen väiksest peale tundnud, et minus on looja natuur. Mul on vaja luua, et kogeda eksistentsiaalset rahulolu. Muusika saigi selleks viisiks.
Minu jaoks on peamine laulukirjutamine, kuigi teen ka instrumentaalmuusikat. Muusika valisin oma peamiseks tegevusalaks pärast keskkooli ja läksin siis hoopis saksofoni õppima. Kui Heino Elleri Muusikakool läbi sai, läksin muusikat edasi õppima Tallinna.
Sinu muusika on džässi, souli ja popi segu. Miks just need žanrid?
See on muusika, mida ise kõige rohkem kuulan. Olen džässitaustaga ja see on mind palju mõjutanud. Kuulan põnevaid žanritevahelisi katsetusi, mis on tavapärasest erinevad. Seepärast üritan ka ise sellist muusikat luua. Minu muusikat juhib see, et üldiselt kirjutan kõigepealt lüürika ja siis vaatan, millisesse emotsionaalselt sobivasse stiili see võiks sobida. Sellest sõltuvalt on seal veidi erineva stiiliga loomingut.
Esitad oma bändiga originaalloomingut. Kust saad inspiratsiooni?
Elust enesest (naerab)! Kirjutamine on minu jaoks viis, kuidas iseenda mõtteid protsessida ja teatud mõtetest paremini aru saada. Kui suuremad sündmused elus toimuvad, siis tihtipeale ma ei pruugi asjadest kohe aru saada ja mul ongi vaja peegeldust endaga, et eluseikasid läbi protsessida. Sellest tulenevalt meeldib mulle ka mõtiskleda ja luuletusi kirjutada.
Intervjuu alguses mainisin sinu debüütalbumit. Palun räägi mulle selle sünnist ja sellest, mida kuulajaid seda kuulates ees ootab.
See album võtab kokku minu 30-ndate eluaastate kriisi. Seal on sees kolimine Rootsi, kus sain tegeleda oma unistusega ehk õppida laulukirjutamist. Seal on tänutunnet inimeste vastu, mõtisklusi aja kulgemise üle, aga samas on ka suure lahkumineku läbielamine. Soov paremuse poole pöördumiseks on seal ka sees.
Kui sinu albumit kuulasin, tekkis tunne, nagu istuksin hubases kohvikus. Kas oled oma muusikat tutvustanud ka mõnele vegankohvikule?
Ei ole, aga see on väga hea mõte! Mu lemmikkohvik on Kringel ja neile oleks täitsa tore pakkuda. Ehkki muusikas on sees minu läbielamised, siis see, mis välja kostub, on selline mõnus gruuvikas muusika, et pakkuda mõnusat elamust, aga samas kasutada mõtisklevat lüürikat.
Kui tihti sa vegankohvikutesse satud?
Kringlisse ikka korra nädalas. Kui väljas käin söömas, siis eelistan vegankohti, aga vahel satun mõne seltskonnaga ka mujale.
Kui palju sa üldse kodus kokkad ja kui palju ostad valmistoitu või käid väljas söömas?
Teen hästi palju ise süüa ja kui lähen tööle, siis on tihti mul oma lõuna kaasas. See on harjumus, mis on jäänud sellest ajast, kui taimetoitlus polnud veel nii lihtne. Siis tuli arvestada, et kui lähed kuhugi, peab oma söök kaasas olema. Mulle meeldib väga ise süüa teha ja rahakotile on ka lihtsam. Seega palju plusse.
Millised on sinu lemmikroad, mida ise valmistad?
Mulle meeldib tofust teha asju, näiteks teen sellest karrikastet läätsedega või “munaputru”. Need on peamised go-to söögid, kui on kiirelt vaja midagi lihtsat valmistada. Vahel jään ikka mingitesse oma retseptidesse kinni ja siis üritan uusi asju proovida. Selle jaoks on hea, kui tuleb uus Vegani number. Vaatan, mis seal põnevat on, ja proovin järele teha.
Olen kuulnud, et muusikute tööpäevad kipuvad enamasti olema päris pikad. Kuidas sinul on?
Kui on esinemised, siis võib juhtuda, et õhtud on pikemad. Kui on vaja kuhugi sõita, siis võivad päevad pikaks minna, aga olen peamiselt õpetaja – õpetan saksofoni ja klaverit. Oma stuudios Kopli Sound õpetan peamiselt täiskasvanuid, kes on pikalt unistanud, et võiks pilliõppega tegeleda või on mingil põhjusel väiksena pilliõpe katki jätnud.
Tänapäeval on huviringe, trenne ja võimalusi ennast arendada nii-nii palju. Kui suur on üldse huvi pilliõppe vastu?
Ütleks, et päris suur. Oleneb ka pillist. Klaveri vastu on alati huvi. See on paljudele sümpaatne pill või salaunistus, et tahaks ka üks päev osata klaverit mängida. Saksofon on samamoodi ligitõmbav. Mõne teise pilliga võib küll olla, et huvi pole nii suur.
Mis on sinus peidus väljaspool muusikamaailma?
Mulle meeldib väga joogat teha ja see on minu peamine aktiivsuse viis. Käin ka jooksmas, aga talvel jäi see unarusse. Nii kui ilmad soojemad ja teed paremad, siis lähen jälle. Viimasel ajal olen olnud palju rahatarkuse lainel, see on minu uus hobi.
Kui palju on sul üldse aega iseendale aega võtta?
Albumi salvestamine oli väga pikk protsess ja suur ettevõtmine, siis jäid paljud muud asjad unarusse. Samas tuleb ikkagi leida aega, et olla füüsiliselt aktiivne, sest muidu tegelikult ei pea stressile vastu. Tasakaalu leidmine on üpris keeruline.
Kui mõelda viimasele kahele aastale, siis see oli ikka väga stressirohke. Üritasin palju tööd teha, et rahastada albumi salvestamist. Albumi väljaandmise juures olid ka muud nüansid, näiteks meediasuhtlus ja sotsiaalmeediasse postitamine. Need on kõik väga mahukad tegevused, millega muusikud peavad tänapäeval hakkama saama lisaks sellele, et lihtsalt muusikat teha ja pilli mängida. See on juba iseenesest paras ettevõtlus, aga nüüd proovin rohkem iseendaga arvestada ja leida aega puhkamiseks ja enda eest hoolitsemiseks.
Ideaalne hommikusöök: smuuti (banaan, ema-isa kasvatatud külmutatud marjad, spinat, maapähklivõi), mille peal granola ja neljaviljapallid
Mõnusaim kiire vahepala: Kringli porgandi-tofupirukas
Viimase aja põnevaim leid poeriiulilt: Naturli maasikajogurt
Lemmikviis kevadpäeva nautimiseks: võtan ühe mõnusa kohvi ja lähen kirjutan oma stuudios Põhjala tehases päikese paistel muusikat (mul on üks sein üleni klaasist!)
Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2023. aasta kevadnumbris.