ARVAMUS | Miks mina oma last loomanäitusele ei vii

Foto: Unsplash

Martin Enn, MTÜ Loomus

Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot 10–15 minuti pikkuse “külastuse” eest. Aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla?

Loomade eksponeerimine avalikel üritustel on neile mitmel viisil stressirohke ja kahjulik. Esiteks kogevad üritustele ja sealt tagasi transporditavad loomad ebamugavusi, dehüdratsiooni ja stressi seoses võõraste keskkondade ja müra. Teiseks hoitakse loomi aedikutes, mille tingimused pole piisavad, näiteks puudub varjumiskoht. Kuigi enamasti on sellistes olukordades loomadele tagatud toidu ja vee olemasolu, siis stressi ja segaduse tõttu ei tarbi nad tihti neid vajalikul määral. Kolmandaks on suurte rahvahulkade ja valjude helide pidev kokkupuude loomadele ülekoormav ja häiriv, põhjustades ärevust ja muid käitumishäireid. Lisaks tähendab loomade eksponeerimine nende ärakasutamist majanduslikel eesmärkidel ning see soodustab vaadet, et loomad on lihtsalt meelelahutuseks mõeldud objektid, mitte tundlikud olendid, kellel on kaasasündinud väärtus ja õigused.

Kujutage ette, et teid pannakse pisikesse puuri, mis tõstetakse teisi sarnaseid puure tihedalt täis topitud akendeta õhuvaesesse kaubikusse. Keegi ei ütle, kuhu te lähete või kui pikalt peate seal ilma toidu ja veeta olema. Tunni või paari pärast tõstetakse teid välja täiesti võõras kohas, pannakse pisikesse aedikusse ja peate seal terve päeva kannatama olukorda, kus järjest tulevad uued võõra liigi isendid teid katsuma, väntsutama, üles tõstma või teie seljas sõitma.

Looma harjumine uue koha, lõhna või inimesega võib varieeruda vastavalt liigile, individuaalsele temperamendile ja varasematele kogemustele. Mõned loomad võivad uute oludega kiiremini kohaneda, näiteks mõne tunni või päevaga, kuid teised võivad selleks vajada nädalaid või isegi mitmeid kuid. Kohanemisprotsessi mõjutavad tegurid hõlmavad looma varasema keskkonna kvaliteeti, muutuste ulatust uues keskkonnas ning looma sotsialiseerumise ja kogemuste taset. On oluline anda loomadele piisavalt aega uute oludega kohanemiseks ning tagada neile ohutu ja mugav keskkond, et aidata kaasa kohanemisele. Ilmselgelt ei ole need tingimused väliüritustel tagatud.

Loomad pole meie eesmärkide täitmiseks

Loomade näitused toovad kaasa loomade ärakasutamise normaliseerimise, kujutades neid objektidena, kes on loodud inimeste meelelahutuseks, mitte elusolenditena omaenda vajaduste ja soovidega. See võib luua taju, et on vastuvõetav kasutada loomi meie enda eesmärkideks, sh meelelahutuslikel eesmärkidel, isegi kui see hõlmab nende pidamist vangistuses ning stressi ja füüsilist kahju tekitavates tingimustes. See jätab valearusaama, et nende kannatused ei ole olulised.

Üldiselt tekitab loomade kasutamine meelelahutuseks palju eetilisi probleeme seoses nende kohtlemisega ja heaoluga. Mida meie näeme ühe vahva päevana, kus lapsed saavad süüa jäätist ja vaadata-katsuda loomi, tähendab loomadele elu vangistuses, tihtilugu väga halbades tingimustes. See tähendab igal nädalavahetusel kitsasse puuri toppimist, tundide pikkust sõitu täiesti võõrasse keskkonda ning tohutult suurt stressi terve ürituse vältel.

Inimesed on endale loonud tuhandeid meelelahutuse võimalusi, millest suur osa ei hõlma teiste elusolendite ärakasutamist. Üks suurim faktor, millelt ka loomakasvatajad üritavad meie tähelepanu eemale juhtida, on vaba tahe. Kui me nüüd vaatame sügavale enda sisse ja üritame panna end ükskõik millise vangistuses oleva looma asemele, siis kas saame ühelgi juhul väita, et see loom valiks vabaduse asemel meie meelelahutuse objektiks olemise?


Loomanäituste peamised probleemid loomade vaatepunktist

  • Eksponeerimine. Loomi kasutatakse sageli meelelahutustööstuses kasumi teenimiseks või inimestele meelelahutuse pakkumiseks, arvestamata nende heaolu või looduslike käitumisviisidega.
  • Füüsiline ärakasutamine. Loomade kasutamine teatud tüüpi meelelahutuses, näiteks tsirkused või rodeod, toob endaga kaasa stressi ja vigastusi.
  • Stress ja piiratud ruum. Paljusid meelelahutuses kasutatavaid loomi hoitakse väikestes ja piiratud ruumides, kus nad on kõrge stressitaseme all ning see põhjustab füüsilisi ja psühholoogilisi terviseprobleeme.
  • Loomuliku elupaiga kaotus. Paljud meelelahutuses kasutatavad loomad võetakse nende looduslikust elupaigast, mis on kahjulik nende tervisele ja heaolule.
  • Veterinaarravi puudumine. Meelelahutuses kasutatavatele loomadele ei anta sageli piisavat veterinaarravi, mis tihtilugu viib ravimata vigastuste, haiguste ning enneaegse surmani.
  • Ebaeetilised treenimisvõtted. Mõned meelelahutuse tüübid hõlmavad loomade treenimist ebaeetiliste meetoditega, nagu füüsiline karistamine või eraldamine, mis põhjustab loomadele füüsilist ja psühholoogilist kahju.