Arvamuslugu monolavastusest “MitteInimene”
Kätlin Kalling
ON teatri monolavastus „Mitteinimene“ viib publiku sisemistele aruteludele tänapäevainimese tarbimismustritest, enesekesksusest ja planeedi Maa ehk Gaia olukorra tõsidusest.
Ma rõõmustan, et just see oluline keskkonnateema lavale toodi, kuna inimliigil on viimane aeg võtta looduse ees vastutus.
Monolavastus vajutab ühiskonna valupunktile: suures tarbimishulluses oleme unustanud kõige olulisema – looduse. Enamikel inimestel puudub siiras side või ühendus loodusega. Ühenduse puudumine on põhjus, miks oleme hoolimatud, suutmata austust või tänulikkust tunda. Inimene ei tunne ega näe probleemi – ei tunne looduse valu ega kannatust, mida ise juurde külvab.
„Kui te jätkate oma elu nii nagu siiani, siis te ei saa varsti enam hingata.“ kõlavad Gaia sõnad inimkonnale.
Gaia tähendusrikas tõdemus kõlab: „Suur osa plastikust visatakse peale esimest kasutuskorda minema, kuid sellist kohta nagu „minema“ pole olemas.“ Lääne inimesel on raske hoomata prügiprobleemi ulatust. Prügi on alati silme eest peidus. Tihti ei jõua see probleem lihtsalt meie teadvusesse. Raske on inimmõistusel hoomata kasvõi seda, et iga minutiga visatakse meredesse üks prügiautotäis prügi.
Tajumata looduse tähendusrikkust, on praktiliselt võimatu vastutust ja austust kandvaid muudatusi oma igapäevavalikutes sisse viia. Jätkuvalt leidub inimesi, kes pole leidnud endas sisemist jõudu või motivatsiooni võtta ennast nii palju kokku, et sorteerida prügi.
Gaia kutsub looma uusi väärtusi, tugevdama sidet loodusega ja praktiseerima austust kõige selle ees, mis inimest hoiab. Märkama seda, kui mitmekesiselt, liigirohkelt, külluslikult loodus meid tegelikult armastab. Ta kutsub looma ühiskonda, kus puudub hoolimatu tarbimine, kulutamine ja raiskamine.
Lavastuse minimalistlik lavakujundus – prügikott keset lava, kust Gaia ehk Emake Maa lugu jutustades erinevaid ilmekaid rekvisiite välja võtab – viimastene nende seas ratastool, kuhu ta ise ka hinge heidab. Iga järgmise südantlõhestava fakti teatavakstegemisel hääbub Gaiast vaikselt elujõud.
Sukeldumiskaadrid hüljuva prügiga toovad vaatajat lähemale – kutsuvad otsest sidet looma, aidates kinnistuda kõlavatel ja rabavatel veel teadvustamata tõdedel. Lavastus loob paralleele reostunud keskkonnaga, kus inimene komistab ja upub omaenda loodud prügisse.
Lavastus annab edasi seda valu, mida planeet Maa võib endas kanda. See innustab vaatajat astuma välja illusoorse turvatunde, ignorantse suhtumise ja teadmatuse tühermaalt. Kutsub vastutust võtma looduse ees ning istutab vastutustunnet ka kõige tundetumasse vaatajasse.
Gaia võib rõõmustada selle üle, et meie ühiskonnas on tõstnud pead ökotarbimine ja taaskasutus. Ka prügi sorteerimine ja veganlus on siinmail juba kanda kinnitanud. Ta võib tänulik olla selle üle, et lavastuse loojad on veganid ja kannavad seda mentaliteeti läbi oma loomingu ka teisteni.
Tänane loomulik ja muutumatu tõde võib etendusejärgselt olla läbinud kaasaegse ümbertöötluse.
Etendused toimuvad veel 19.04, 25.04 ja 26.04. Kindlusta endale koht etendusel ja osta eelmüügist pilet.