Et Eesti Vegan Selts korraldas ka sel aastal Vegan väljakutse, olid sellest agarad osa võtma ka mõned Eesti ühiskonnategelased, näiteks Los Angelesis resideeruv kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet, Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova ning, nagu eelmises ajakirjas mainitud, lauljatar Laura Põldvere. Väljakutse kestis 21 päeva ja algas 1. novembril. Nii astuti veganite saabastesse kolmeks nädalaks, mille jooksul tutvuti postkastidesse saadetud infokirjade kaudu keskkonna-, eetika- ja toitumisteemaliste asjaoludega ning söödi täistaimset toitu. Muide, väljakutsest saab osa võtta ka praegu! Hea võimalus alustamaks uut aastat väljakutsega! Täna toome teieni Laura Põldvere kogemused!
Laura andis ajakirja oktoobrinumbris teada, et üks hirmutavamaid asju väljakutse juures on vaba aja leidmine, et toidukordasid ette valmistada. Aasta lõpust ja ametist tulenevalt aega Laura ei leidnud, küll aga märkas ta, et Eestis on vegantoidukohtade valik suurepärane, rääkimata täistaimsete toitude esindatusest tavarestoranide menüüdes. Jah, peab tunnistama, et restoranides söömine on kordi kulukam kui toidu valmistamine kodus, ent seda rõhutas Laura ise ka saates „Suud puhtaks“, et toitumine – ja mitte ainult veganistlik – ongi kallim siis, kui kiirest eluviisist tulenevalt peab toitu valmistama mõni professionaal. Õnneks jäi Laura siiski väljakutse juurde ja tunnistab, et tal ei tekkinud kordagi mõtet see pooleli jätta.
Miks otsustasid Vegan väljakutse vastu võtta? Mis oli hüppelauaks?
Sain ühel hetkel aru, et kuigi olen tegelikult ise 16 aastat olnud taimetoitlane, ei teadnud ma veganlusest peaaegu mitte midagi.
Kõik minu teadmised põhinesid ajakirjade pealkirjadel ja üldisel ühiskondlikul arvamusel. Tuli selline lahe võimalus ja tahe teemasse süveneda ning ennast ja teisi sel teemal valgustada.
Kuidas need kolm nädalat möödusid? Milline oli kõige keerulisem?
Superlahedalt!
Esimesed väljakutse päevad veetsin ma Moskvas. Seal ilmnes kohe esimene takistus. Päris raske oli hommikuti süüa leida. Esimesed päevad möödusid hummust ja kurki süües.
Teisel päeval leidsin väga põneva kohaliku veganrestorani Avokado. Seal sain oma esimesed korralikud veganpalad, mis jäid eredalt meelde.
Kõige keerulisemaks osutuski tegelikult kogu elu ajastamine. Väljakutse lõpp kujunes väga tihedaks – palju esinemisi, uusi projekte ja erinevaid reise. Energiakulu oli neil nädalail meeletult suur ning see eeldas ka suuremas koguses kütust.
Väikeseks probleemiks sai ka lennukis söömine, kuna sealne menüü ei ole väga mitmekesine. Selle koha pealt olen aga kuulnud, et lennufirmad teevad juba edusamme rohelisema tuleviku osas, vähemalt lennukimenüüdes. See kõik sai parajaks pähkliks, kuid ütlen ennastkiitvalt, et sain hakkama ja olen uhke!
See probleem on ilmselt tegelikult ainult lühilendudel ja kõikide suurlennufirmade menüüdes peaksid tänaseks päevaks vegantoidud küll esindatud olema.
Lisaks jäi silma, et ma pole kunagi elus toidu peale nii palju mõelnud kui neil nädalatel.
Tõepoolest, mõned korrad suutsin ka libastuda. Esimene kord oli juhtum, kus ma ei leidnud sobivaid küpsiseid. Hiljem aga leidsin oma magusaisule leevendust – ostsin NOPist piparkooke!
Kuidas ümbritsevad inimesed sellesse väljakutsesse suhtusid?
Kõik suhtusid positiivselt. Reaktsioonid olid pigem neutraalsed, kuna ma pole ju suure osa elust liha söönud.
Päris alguses ei teadnudki lähedased midagi, aga kui kohvikus uurisin teenindajalt, kas tegemist on vegantootega, siis jäi sõprade pilk küll korraks pidama.
Sul on nii kiire kogu aeg, kas sa üldse kodus süüa proovisid teha?
Tegelikult juhtuski nii, et neil saatuslikel nädalail ei jõudnud ma ühtegi korda kodus kokata. Tellimise mõttes nälga ma kindlasti ei jäänud. Kasutasin ka erinevaid äppe, näiteks Wolt, mis aitasid kiire päeva lõpuks maitsvad veganroad kenasti koju toimetada. Milline õnnistus!
Luban siiski, et aasta lõpus proovin ka ajakirjalt Vegan saadud retseptid perekondlikel sündmustel ära.
Mille kallal siis hetkel töötad? Mida oodata on?
Hetkel käib töö minu täispika stuudioalbumi kallal, mis jõuab kuulajateni 2019. aastal.
Veel väljakutsest … Mis sind üllatas?
Üllatas see, et paljud arvasid, et tegemist on dieediga, justkui oleks veganlus tore viis kaalust alla võtta. Seda sugugi mitte.
Minu vaatepunktist on tegemist eeskätt keskkondliku küsimusega. Väljakutse käigus saadud uudiskirjade abil sain palju targemaks keskkonnaprobleemide osas, mis meie planeedi käekäiku ohustavad.
Kuidas loomi ei kasvatata kui olendeid, vaid toodetakse kui toorainet. See on hiiglaslik probleem, mille leevendamiseks peame kõik oma panuse andma.
“Kuidas loomi ei kasvatata kui olendeid, vaid toodetakse kui toorainet. See on hiiglaslik probleem, mille leevendamiseks peame kõik oma panuse andma.”
Kas väljakutsest oli keeruline kinni hoida? Kas tahtsid ka alla anda?
Mitte mingil juhul! Indu jätkus lõpuni välja ja kindlasti on minu menüüs nüüd ka jäädavalt mõned toidud, millele leidsin veganasenduse. Lihtne näide on mandlipiimaga kohv. Suurepärane asendus lehmapiimale!
Kuidas aitasid sind EVS-i saadetud kirjad? Kas neis oli ka midagi sellist, mida sa varem ei teadnud?
Kirjad olid väga ägedad! Eriti meeldis see, et info tuli killuke korraga, mitte suure portsuna. Iga kord oli põnev midagi uut teada saada ja seda just mõnusas koguses. Eriti vapustas mind kanade kohtlemine munatööstuses.
“Eriti vapustas mind kanade kohtlemine munatööstuses.”
Kas väljakutse muutis su hoiakuid?
Kindlasti muutis. Eriti jäigi hinge keskkonnateema, millele tuginedes ka edaspidi oma valikuid toidulaual jälgin ja reguleerin.
Kuidas on enesetunne pärast kolme nädalat?
Enesetunne on tegelikult superhea. Toitumise poole pealt olin kindlasti hulga tervislikum, kuna pidin nüüd tõeliselt ja korralikult sööma hakkama. Ära jäid õhtused snäkid ja rämpstoit. Laual oli mitu täisväärtuslikku toidukorda päevas. Mu kõht on selle eest kindlasti tänulik.
Kuidas edasi?
Ikka samm-sammult. Soovitan ka lugejatel tormakate uusaastalubaduste asemel minna edasi rahulikult ja leida endale sobivaim toitumine, mis ei kurna planeeti ning on tervislik. Nii on kindlam, et suure innuga alustatud valik ka jätkusuutlik on.
Sind kutsuti ka saatesse „Suud puhtaks“. Kuidas see kogemus oli?
„Suud puhtaks“ oli väga huvitav! Saates oli mul väga hea meel jagada enda taimetoitlase-kogemust. Tuli meelde ka see, et kui mina muutsin oma toitumisharjumusi 16 aastat tagasi, siis otsustas ka kool taimetoite menüüsse lisada.
Saate temaatika oli ehk veidi negatiivse nurga alt üles ehitatud ning kuna formaadile kohaselt on saates üldse liiga palju külalisi, ei ole kõigil võimalik selle lühikese aja jooksul enda arvamust avaldada. Seda enam peaksid kõik vaatajad leidma endas indu teema kohta rohkem uurida – jällegi, keskkonna heaks.
Kas usud veganmaailma võimalikkusse?
Absoluutselt, kuid arvan pigem, et inimene mitte ei hakka veganiks, vaid kasvab selleks. Hea on alguses katsetada ja uurida. Miks mitte võtta ette kasvõi nädalane väljakutse ja proovida erinevaid vegantoite ja nippe ning järk-järgult edasi minna?
” … arvan pigem, et inimene mitte ei hakka veganiks, vaid kasvab selleks.”
Loodan ka, et üldsuse arvamus selle ohtlikkusest muutub ja et see liikumine jõuab veel suurematesse massidesse.
________________________
LIITU VEGAN-VÄLJAKUTSEGA! Väljakutse kestab 21 päeva. Väljakutsega saab liituda igal ajal. Uuri lähemalt Eesti Vegan Seltsi KODUKALT. Kui soovid väljakutsega algust teha just 1. jaanuaril, siis pane ennast kirja hiljemalt 31. detsembril ning uue aasta esimesel hommikul leiad oma postkastist väljakutse esimese päeva kirja. Uuri lähemalt ka FACEBOOKIST!
