Karuslooma­kasvanduste sulgemise seaduseelnõu lükati Riigikogus esimesel lugemisel tagasi

FOTO (Oikeutta eläimille)

Täna toimus Riigikogus karusloomakasvanduste sulgemise seaduseelnõu esimene lugemine. “Me ei ela täna enam koopas, kus enda loomanahkadesse mässimine on ellujäämiseks vajalik,” ütles Barbi Pilvre. Riigikogu lükkas aga karusloomakasvanduste sulgemise seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi ning see langes Riigikogu menetlusest välja häältega 28:25

Pilvre tõi välja erinevad aspektid karusloomakasvatuse negatiivsetest külgedest jäädes mitte ainult loomade vaimse terrori juurde, vaid nimetas ära ka kasvanduste töötajate vaimselt ja füüsiliselt raske töö. Ta lisas, et täna on tekstiilimaailm jõudnud nii kaugele, et sellise luksuse nimel ei peaks kedagi tapma.

Karusloomakasvandused on keelustatud: Suurbritannias, Belgias, Austrias, Hollandis, Tšehhis, Makedoonias, Horvaatias, Sloveenias, Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid. Itaalias ja Šveitsis on karusloomakasvandustes loomade heaolu nõuded nii rangelt sätestatud, et karusloomakasvandusi seal enam ei eksisteeri. Karusloomakasvanduste keelu eelnõu jõudis hiljuti Norra, Iirimaa ja Leedu parlamenti.

“Me ei peaks olema selle rongi viimane vagun. Me tahame olla progressiivne maa. Teen ettepaneku karusloomafarmide keelustamiseks Eestis,” lõpetas Pilvre oma ettekande.

Nii Jürgen Ligi kui Valdo Randpere Reformierakonnast väljendasid oma kindlat seisukohta eelnõu vastu hääletada, sest neid vihastasid välja spämmi-kirjad, mida loomakaitsjad saadikute meiliaadressidele saatsid. Henn Põlluaas EKREst tõi välja, et kui karusnahafarmid keelustada, teeb see suure teene Venemaale. Samuti esitas küsimuse: kuidas vaadata otsa nendele inimestele, kes kaotaksid selle tagajärjel oma töö?

Barbi Pilvre vastas, et kui näiteks Karjaküla farm annab tööd 40 inimesele, tegemist ei ole sadade inimestega. “Müük on vähenenud, see on nii või teisiti hääbuv tegevusala,” märkis ta ära ja lisas, et seaduseelnõus on ära märgitud viie aastane üleminekuaeg, mis annaks elu olukorraga kohaneda.

Vahepeal pandi hääletusele ka sotsiaaldemokraatite ettepanek arutelu pikendada, et päevakord ammenduks. Istungit pikendati.

Sõna sai Rainer Vakra, kes kinnitas, et Eestis kasvatakse karusloomi vaid edevuse eesmärgil, mis ei ole piisavaks põhjuseks karusnaha tootmise säilimiseks. “See, mida me teeme loomadele, teeme ka iseendale.”

Eelnõu algatajateks olid Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhof, Marianne Mikko, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmer, Keit Pentus-Rosimannus, Inara Luigas, Oudekki Loone, Eiki Nestor, Madis Milling, Helmen Kütt, Liina Kersna, Jevgeni Ossinovski, Yoko Alender, Jaanus Karilaid, Heimar Lenk.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimesel lugemisel seaduseelnõu tagasi lükata. Seaduseelnõu lükati tagasi.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse tagasilükkamise poolt oli 28 saadikut, vastu 25 saadikut.

25 seaduseelnõu pooldaja seas olid: Yoko Alender (RE), Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson (RE), Toomas Jürgenstein (SD), Jaanus Karilaid (KE), Liina Kersna (RE), Toomas Kivimägi (RE), Siret Kotka-Repinski (KE), Helmen Kütt (SD), Kalle Laanet (RE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa), Oudekki Loone (KE), Inara Luigas (SD), Lauri Luik (RE), Madis Milling (RE), Jevgeni Ossinovski (SD), Keit Pentus-Rosimannus (RE), Heljo Pikhof (SD), Barbi Pilvre (SD), Heidy Purga (RE), Mati Raidma (RE), Artur Talvik, Tiit Terik (KE), Hardi Volmer (SD), Rainer Vakra (SD).  Erapooletuks jäi Ants Laaneots (RE).

84st kohal olnud saadikust 30 ei hääletanud, nende seas olid ka Jürgen Ligi (RE) ja Valdo Randpere (RE). Eelnõu algatajatest jättis hääletamata Heimar Lenk (KE).

“Riigkogus on üha enam liikmeid, kes mõistavad, et karusloomafarmide keelustamine on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonnas, nii Eestis kui mujal maailmas. Just seepärast saan kinnitada, et karusloomafarmide keelustamise teema ei kao, vaid võimeneb üha enam,” ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson.

 

Ettevalmistused eelnõu taasesitamiseks on juba käimas ja valimiskompassi küsimused uude Riigikogusse kandideerijatele valmis

“Hoolimata sellest, milline on järgmine riigikogu koosseis, on hääletamise uuesti algatamine üsna lihtne. Digiallkirjadega tuhande nime kogumine, sest just niipalju on ametlikult kollektiivseks pöördumiseks tarvis, võtab loomade eestkostjatel tõenäoliselt aega mõne päeva, inimesed on loomade pärast juba harjunud meeleavaldustel käima, meedia lahkab meeleldi nii olulist teemat ja ainukesed, kes märgiliseks otsuseks juba praegu valmis ei ole, on pooled riigikogu liikmed, karusloomakasvatajad ise ja nende vanadest traditsioonidest kinni pidavad toetajad,“ lisas Taperson.

Loomuse poolt tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on kogunud üle 50 300 allkirja.

Istungi stsenogrammiga, kus saab tutvuda kõikide poolt- ja vastuargumentidega, on võimalik tutvuda SIIN.

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi