Mida oleksin tahtnud teada veganiks hakata? Ma oleksin tahtnud teada ja öelda endale, et arvesta sellega, et suurem osa kõikidest su senistest väärtustest saavad raputatud ja sinu maailmapilt muutub kardinaalselt. See kõik on hirmus, aga see tunne on õige. Sellel teel tuleb ette konflikte, aga ka uusi ja vägevaid inimesi, kelleta on keeruline ja kelle üle sa oled väga õnnelik. Hoia end ja tea, et oled õigel pool ajalugu.

Pildil: Anny, Katharina, Triin; Pildi autor: Saara Mildeberg

Maris, 12 a

Umbes 12 aastat olen olnud vegan - tegelikult natuke kauemgi, aga alguses hakkasin vahepeal uuesti omniasju sööma, kuna kõht jäi tühjaks. Oleksin toona tahtnud teada näiteks kaunviljadest ja kuivainete kasutamise kohta – kuidas nendega oma menüüd rikastada ja teha seda nii, et kõhu täis saaks, ning soodsatest ja kodumaistest toiduainetest retsepte, mida veganina igapäevamenüüsse adapteerida. Alternatiive oli siis vähem ning kallid on need alati olnud. Ise eelistan nii 90-95% toidulauast naturaalsena hoida.

Britta, 8,5 a

Tundub, et peab kuni veganluse lõpuni oma valikuid õigustama ja pidevalt seletama mingeid rumalaid asju.

Minu esimeseks tõukeks olid dokumentaalfilmid, mis olid otseselt seotud kodulehtede ja raamatutega, kust teavet ohtralt juurde sai. Infot veganluse kohta ju jagub, eriti kui inglise keel selge, ja selles suhtes mingisuguseid lünki ei tunneta.

Mõnikord kuulen, kuidas veganid suhtuvad tagasivaates veidi naeruvääristavalt sellesse algusaastate entusiasmi, millega perele ja sõpradele oma uusi teadmisi tutvustati, justkui see oleks üks naiivne algaja ärplemine.

Ed Winters ei olnud tol ajal veel oma lihasööjatega vaidlemise raamatut kirjutanud ja kas suures tuhinas sellistest õpetussõnadest ka kasu oleks olnud, on iseasi, nii et pärast tõsisemaid arutelusid olid vaidluspohmakad tavalised. Just seepärast, et ma ju ei tegelenud oma tõe kuulutamisega, vaid tavaliselt viis üks mulle esitatud küsimus teiseni, kuni lõpuks oli õhk ruumis väga paks.

Mõtlen siiski, et on väga hea, et need tulised vaidlused peetud said, sest hilisemate aastate jooksul ei ole keegi lähikonnast küsinud „Kas sa ikka veel…?“ ja ühise restoranis käimise jaoks otsitakse vaikimisi välja koht, kus vegan korralikult süüa saab.

Võib-olla olekski tahtnud algusaastatel kindlamini teada, et enda põhimõtete eest seismine on okei, enda õpitu jagamine on okei, teistmoodi olemine on okei ning ma ei pea ennast hiljem süüdi tundma.

Jan, 7a

Oleksin soovinud rohkem teada seda, et millistest toiduainetest saab vajalikke aineid. Ja ka seda, et oluline on, et su ümber oleksid sama maailmavaatega inimesed.

Triin, 17 a

Algaja veganina tundsin puudust eestikeelsest põhjalikust infost, toitumissoovitustest, toiduvalmistamise oskusest, tugivõrgustikust, kogukonnast. Hakkasin veganiks teisi veganeid tundmata ja oleksin soovinud isegi varem alustada, aga omal käel oli algus mõnevõrra konarlik. Tänu aktivistide hindamatule tööle oleks praegu kindlasti lihtsam.

Sirilin, 14 a

Oleks olnud hea teada, et võlts nahk ei tähenda koheselt, et on vegan (jalanõud), et liim on siiski loomne tihti ja, et kui baaris ostad alkot, siis peab üle uurima, kas on laktoos (sour ja stout nt) või filtreeritud kuidas.

Katharina, 10 a

Isegi kui ma veganluse põhitõdedega olin juba enne veganiks hakkamist kursis, siis alguses valmistoodete juures karmiinide, šellaki, rasvhapete mono- ja diglütseriidide jm lisaainete rägastikus orienteerumine võttis ikkagi silme eest kirjuks. Ja et näiteks küünlad on ka loomarasvast tehtud tihtipeale ja seda pole kuskil koostises välja toodud.

Kerly, 9,5 a

Võib-olla seda, et proteiinipuuduse tõttu pole keegi ära surnud, või seda, et veganiks hakates olen ma vähem haige - minu puhul see igatahes toimis. Oleksin tahtnud teada, et veganina ma hakkan hulga rohkem erinevaid toiduaineid sööma ja toitu jumaldama, ja et pärast söömist ei tunne ma enam raskustunnet kõhus. Ma oleksin võinud varem aru saada, et mesi ja villased sokid pole samuti okei ja et veganlus pole pelgalt toit.

Janiš, 8,5 a

Oleksin tahtnud teada, et mitte keegi, kes pole juba vegan, ei võta mind tõsiselt ja see on okei, see ei ole nende süü ega ka minu süü. Olen kuulnud kümneid veganiks hakkamise lugusid ja suur osa tunnistab, et nad olid enne elusid muutvat otsust veganite suhtes negatiivselt meelestatud või vähemalt veganluse suhtes skeptilised. Ka mina olin.

Teiseks oleks keegi võinud öelda, et mul poleks olnud tarvidust aega raisata ja koka eriala valida, kui ma taimsele menüüle üle minnes niikuinii midagi muud teha ei oska kui kartulit keeta ja majoneesi peale valada.

Algajal veganil või veganhuvilisel on kindlasti palju küsimusi. Luban sulle, et paljudele saad vastuse vegan.ee lehelt.

Kirjutas: Anny Drobet, Eesti Vegan Selts
Pilt päises: Samuel Regan-Asante, Unsplash