ARMASTAD LOOMI? Tule anna sel laupäeval oma hääl!

24. novembril toimub Eestis, Lätis ja Rootsis rongkäik loomade heaks. Rongkäiguga toetatakse positiivseid muudatusi loomakaitses ja loomade õigust loomuomasele elule. Eelmise nädala kolmapäeval algatati Riigikogus ka eelnõu, et Eestis karusloomafarmid siiski keelustataks. Eelmisel aastal lükati ettepanek tagasi.

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse ühingutesse jõuab igal aastal tuhandeid hüljatuid ja vigastatud lemmikloomi. Loomatööstustes kannatavad miljonid loomad. Karusloomafarmides veedavad rebased ja mingid terve elu väikestes puurides. Kuigi 2018. aastal võiks olukord olla paranenud, tapetakse neid tagurliku moe nimel erakordselt julmal viisil.

„Inimesed on loomadele oma vajaduste rahuldamiseks ikka kannatusi põhjustanud, aga täna küsime me õigustatult: millal on loomade ärakasutamine inimeksistentsiks põhjendatud või isegi vältimatu ja millal ei ole see vajalik,” esitas küsimuse eelnõu algatanud Riigikogu liige Barbi Pilvre juba eelmisel aastal Riigikogu istungil.

„Kui inimese eksistentsiks pole vaja looma piinata, näiteks teada puuris pidada, et saada kätte tema kasukas, siis tuleb see tegevus ka lõpetada!” Ta lisas veel, et mis kunagi on olnud tavaks, aga pole praeguse seisuga enam otstarbekohane, kuulub ajaloos mahakandmisele.

 „millal on loomade ärakasutamine inimeksistentsiks põhjendatud või isegi vältimatu ja millal ei ole see vajalik?”

Alloleva video filmisid 2014. aastal loomakaitsjad Eesti suurimas karusloomafarmis Karjaküla. Loomakaitsjad ja eelnõu algatanud Riigikogu liikmed käisid ka eelmisel nädalal taaskord farmi külastamas. Loodetavasti jääb see külaskäik sel korral viimaseks.

Foto autor: Loomus, 15.11.2018

Et mõista, kui ebaausates tingimustes need loomad elavad, toome näitena välja eelnõu seletuskirjast polaarrebase käitumuslikud vajadused.

Seal seisab:

Karusloomakasvandustes peetavad sinirebased pärinevad metsikutest polaarrebastest, kes elavad arktilises tundras ja kelle looduslik territoorium on 3-120 ruutkilomeetrit, keskmiselt 20-30 ruutkilomeetrit.

Polaarrebased elavad eluaegses paarisuhtes ja suuremates pereriihmades. Kutsikad ei koli tingimata väga kaugele oma sünnikohast; selle asemel ehitavad nad uued urud selle kõrvale, mille tulemuseks vöivad olla ruumikad ja keerulised „suurpere kodud”.

Polaarrebase urul on keskmiselt 18 sissepääsu, ühe uruuksuse läbimõõt on 16 meetrit ning kogu käikude kompleks võib ulatuda 650 ruutmeetrini.

Kutsikate eest hoolitsevad nii emased kui isased rebased, vahel täiskasvanud emaste rebaste abil, kellel ei ole oma kutsikaid.

Polaarrebased võtavad vahel ette hooajalisi rändeid ja on võimelised sooritama enam kui sajakilomeetriseid rännakuid.

Karjaküla karusloomafarm 2014

KARUSLOOMAFARMID AJALUKKU! 💔 Need kaadrid on pärit Eesti suurimast karusloomafarmist 2014. aasta suvel ja hilissügisel. Video keskmes on emadest lahutatud rebasekutsikad, keda filmiti pärast eraldamist ning hiljem enne tapmisperioodi.Loomus on Keila külje all asuvat farmi külastanud avatud uste päevadel kahel korral. Fotoalbumit farmide reaalsusest näeb siin: https://tinyurl.com/karjakyla2015 Täna külastame farmi uuesti. Farmiga tutvuvad poliitikud, kes pole seal varem käinud.Palun liitu kindlasti 24. novembril SUURE RONGKÄIGUGA loomade heaks ja kutsu oma sõbrad-tuttavad ka. Ole Sina loomade hääleks! ✊https://www.facebook.com/events/478619425960275/

Posted by Loomus on Kolmapäev, 14. november 2018

Armastad loomi? Siis tule ja seisa nende eest!

Loomad ei saa ennast kaitsta ja oma vabaduse eest seista! Loomadel on vaja nende heaolust hoolivate inimeste tuge.

Seetõttu kutsume ka meie oma lugejaid üles tegema laupäeva pärastlõuna vabaks ning liituma RONGKÄIGUGA LOOMADE HEAKS! 

„2017. aastal marssis loomade heaks ligi 300 inimest.

Purustame sel aastal üheskoos rekordi ja näitame Riigkogule, et loomade heaolu ei ole ega tohi kunagi olla kõrvaline teema”

Pöörame üheskoos seadusandjate tähelepanu ühiskonna kaasaegsetele väärtustele ja toetame positiivseid muudatusi loomakaitses.

„2017. aastal marssis loomade heaks ligi 300 inimest. Purustame sel aastal üheskoos rekordi ja näitame Riigkogule, et loomade heaolu ei ole ega tohi kunagi olla kõrvaline teema,” sõnas Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp ajakirjale.

Karusloomakasvanduste vastu on avalikult oma arvamuse välja öelnud ka mitmed Eesti ühiskonnategelased. Nende seas näiteks moeloojad Reet Aus ja Perit Muuga, näitlejad Ivo Uukkivi, Maria Adjuško, Kristjan Sarv, Jim Ashilevi, Nero Urke ja Loore Martma, muusikud Lenna Kuurmaa, Elina Born, Tõnu Trubetsky ja Kallervo Karu, kirjanikud Kalle Kurg ja Jaan Kaplinski. 

„Küsimuse „olla või mitte olla” võib igaüks esitada siiski vaid iseendale.” – näitleja Nero Urke

Karusloomakasvandused on keelustatud Suurbritannias, Belgias, Austrias, Hollandis, Tšehhis, Makedoonias, Horvaatias, Sloveenias, Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Itaalias ja Šveitsis on karusloomakasvandustes loomade heaolu nõuded nii rangelt sätestatud, et karusloomakasvandusi seal enam ei eksisteeri. Viimati võttis keelu vastu ka Norra, kus ei ole karusloomafarme enam alates aastast 2025.

Eelmisel nädalal esitatati karusloomafarmide keelustamise eelnõu ka Iirimaa parlamendile.

Karusloomafarmide keelustamise vajadusele juhib tähelepanu 24. novembril nii Eestis, Lätis ja kui ka Rootsis toimuv rongkäik loomade heaks.

Rongkäigu eesmärk on pöörata üheskoos seadusandjate tähelepanu ühiskonna kaasaegsetele väärtustele ja toetada positiivseid muudatusi loomakaitses, sealhulgas karusloomafarmide keelustamist.

RONGKÄIK LOOMADE HEAKS!
Kogunemine LAUPÄEVAL 24. novembril KELL 12 Viru väravas!
Sealt liigutakse läbi vanalinna Riigikogu ette.
Ühine rongkäiguga ja kutsu endaga ka pereliikmed, 
sõbrad, töö- ja koolikaaslased!
PANE ATTEND: https://www.facebook.com/events/478619425960275/

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi