Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nimetab maailma suurimaks tapjaks südame- ja veresoonkonna haigusi ja vähkkasvajaid, mis on peamiselt seotud meie igapäevaste valikutega ning tervisekäitumisega: mida sööme, kui palju liigume ja tarvitame meelemürke, nagu tubakas ning alkohol. Ka Eesti inimesed ei saa tervislike valikute üle kiidelda. Juba täna on iga teine eestlane ülekaaluline ja see trend on kasvav. Lastest on liigse kehakaaluga nüüdseks iga kolmas, mis toob kaasa elustiilihaiguste varasema avaldumise. Näiteks esineb lastel üha enam teist tüüpi diabeeti, mida varasemalt peeti vanainimeste haiguseks. Kas see hirmutav tulevik ootab ka veganeid?
Suuremad uuringud maailmast näitavad, et peamiselt taimetoitu söövatel inimestel ja eriti veganitel on märkimisväärselt väiksem risk haigestuda ohtlikesse elustiilihaigustesse, nagu ülekaalulisus (sh rasvumine), südame-veresoonkonnahaigused, kõrgvererõhutõbi, vähkkasvajad ning diabeet.
Enamasti tarbivad veganid rohkem tervist toetavaid toiduaineid (nt puu- ja köögivilju, kaunvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid), saavad rohkem olulisi toitaineid (nt kiudained, bioaktiivsed ühendid, vitamiin C jne) ning tarvitavad vähem või üldse mitte toidu- ja toitaineid, millel negatiivsed tervisemõjud (nt kolesterool, küllastunud rasvhapped, liha- ja piimatooted, muna).
“Peamiselt taimetoitu söövatel inimestel ja eriti veganitel on märkimisväärselt väiksem risk haigestuda ohtlikesse elustiilihaigustesse.”
WHO käsitleb tervisliku toitumise alustaladena just taimset päritolu toidugruppe (köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, pähklid, täisteraviljad) ning on tuginedes Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri 800 teadusuuringu analüüsile kandnud töödeldud ning punase liha kantserogeenide nimekirja.
Teisalt on veganitel positiivsete tervisemõjude saavutamiseks oluline pöörata tähelepanu vitamiinide B12 ja D, samuti kaltsiumi, joodi, oomega-3-rasvhapete ja vitamiini A saamisele.
Uuringud on näidanud ka taimetoitlaste üldist paremat tervisekäitumist (suuremat liikumisaktiivsust, väiksemat sõltuvusainete tarvitamist), kuid Eestis ei ole taimetoitlaste tervisekäitumist seni eraldi analüüsitud ja meil puudub ülevaade, milliseks taimetoitlased Eestis oma tervist hindavad ning milline on nende tervisekäitumine.
Viisin kevadel oma Tallinna Ülikooli lõputöö raames läbi uurimuse selles vähe tähelepanu saanud valdkonnas, et asja rohkem selgust saada. Küsitluses osales 945 erinevat toitumisstiili järgivat inimest, kellest keskendusin põhjalikumalt veganite ning muna ja piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele. Kõrvutasin need loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega, tuues võimalusel välja ka andmed 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.
End täistaimetoitlaseks nimetavaid inimesi osales uuringus 232, segatoitlasi 417 ning loomset päritolu toidu vähendajaid 163. Kuna teistes lihast loobunud taimetoitlaste gruppides oli mõnikümmend inimest, tuleb tulemuste tõlgendamisel nende osas olla ettevaatlik. Toon välja uuringu olulisemad leiud.
Keskmine vegan on noorem naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja oma tervisest.
Täistaimetoitlaste keskmiseks vanuseks oli valimis 29 eluaastat ning ligi 90% vastanutest olid naised. Ühest küljest kirjeldab see kindlasti neid inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka täistaimetoitlaste kogukonna üldist struktuuri.
Varasemad uuringud teistes riikides on näidanud sarnaseid tulemusi. Koguni 94% täistaimetoitlastest tõi eetika välja kui olulise toitumisviisi järgimise põhjuse, keskkond oli oluline 84,5% ja tervis 81,1% vastanute jaoks.
Mida rohkem taimetoitu, seda rohkem ollakse normaalkaalus
Eriti on keskmisest parem kehamassiindeks veganitel, nende hulgas on ka keskmisest enam normaalkaalulisi inimesi ja esineb vähem ülekaalu ning rasvumist.
Vaatamata rahvastiku keskmisest terviseteadlikumale valimile olid kõige kehvemad kehamassiindeksi näitajad segatoitlaste hulgas, kui normaalkaalulisi sarnaselt rahvastikule vaid umbes iga teine.
Veganid tunnevad, et neil on hea tervis, ning nad teevad tervisele kasulikke valikuid.
Eesti veganid on teiste toitumisstiilide esindajatega võrreldes kõrgema tervise enesehinnanguga ja tunnevad oma tervise üle ka suuremat kontrolli.
Väga suur enamus väitis, et nende tervis on pärast toitumise muutmist paranenud. Nad magavad öösel enamasti üle 7 tunni ja nende füüsiline aktiivsus on keskmisest suurem.
Veganid söövad keskmisest enam hommikusööki ning joovad vähem kohvi. Nende hulgas on keskmisest vähem igapäevasuitsetajaid, ka alkoholi tarbivad nad keskmisest vähem (sh korraga enam kui 6 alkoholiühiku tarbimine).
Veganite toidulaud on mitmekülgne ning tervislik.
Taimetoitlased tarbivad rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem magusaid küpsetisi, kooke, komme ja šokolaadi ning karastus- ja energiajooke.
Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis ka see vähendab nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.
Täistaimetoitluse kitsaskohtadele on ruumi läheneda teadlikumalt.
Enamik vastanud täistaimetoitlastest peab silmas vitamiinide B12 ja D saamist, kuid leidub siiski ka neid, kes ei tarbi ei neid sisaldavaid toiduaineid ega kasuta ka toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.
Mitteveganite hulgas on palju neid, kes tarvitavad loomset päritolu toitu väga harva.
Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna palju neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvemini. Sisuliselt peaksid ka nemad olema kursis tervisliku vegantoitumise põhimõtetega.
Uuringu tulemused viitavad, et veganitel on Eestis üldiselt hea tervis ning eeskujulik tervisekäitumine, mis annab lootust, et oleme hästi kaitstud tänapäeva olulisemate elustiilihaiguste eest.
Samas tuleb olla teadlik, millele tuleks tähelepanu pöörata, et toidulaud oleks optimaalne ega põhjustaks muid hädasid.
Põhjalik täistaimset toitumist puudutav info on leitav Eesti Vegan Seltsi koduleheküljelt www.vegan.ee. Kui siiski kahtled oma igapäevase täistaimse toitumise tasakaalustatuses ning soovid nõu või tuge menüü koostamisel, siis alates septembrist pakun Eesti Vegan Seltsi juures ka toitumisnõustamist.
_______________________________________________
Veganite hea tervise alustalad
- Ole füüsiliselt aktiivne. Lisaks igapäevasele liikumisele tee vähemalt kahel korral nädalas poole tunni vältel tervisesporti.
- Hoidu tubakast ning alkoholist.
- Pea silmas vitamiinide D ja B12 saamist kas toidulisandist või rikastatud toiduainetest.
- Kaasa menüüsse vetikad, eelista jodeeritud soola või tarbi kelp-toidulisandit.
- Söö puu- ja köögiviljadele lisaks igapäevaselt kaunvilju, täisteravilju, rohelisi lehtköögivilju ning pähkleid ja seemneid. Mandlid, parapähklid, Kreeka pähklid, päevalilleseemned, jahvatatud linaseemned, kanepi- ja tšiiaseemned, brokoli, apelsinid, porgandid, kõrvitsad, bataat, seened, pärmihelbed, tofu, rikastatud taimsed piimad on mõned head näited oluliste toitainete allikatest.
- Eelista töötlemata toitu ning võimalusel valmista söök ise.
- Puhka piisavalt.
Artikli autoriks on Eliis Salm. Artikkel ilmus ajakirja Vegan oktoobrikuu numbris.