KUIDAS KITSENDADA JALAJÄLGE ehk eelista kodumaist vaadiõlut ja pane kartulipotile kaas peale

Jaana Lotsman
theecorrespondent.com

Meie igapäevased harjumused on muutunud nii energiakulukaks, et kui teeksime igas eluvaldkonnas mõned lihtsad kohendused, aitaks see suures pildis kaasa CO2 vähenemisele atmosfääris. Rohelist mõtteviisi saab alustada ükskõik kust, olgu see siis prügi sorteerimine, eesolev remont või reisimine. Nii ei kahanda me ainult kahjulike heitgaaside sattumist õhku, vaid ka oma väljaminekuid – ja kindlasti ka karmavõlga.

CO2 jäljeks loetakse hulka kasvuhoonegaase, mida üksikisik või ettevõte kas siis otsese või kaudse tegevusega toodab. Näiteks võib sinna sisse arvestada naftakogust, mida oma elu jooksul kasutad. Peale autokütuse on naftast ka kõik plastik (toidupakendid, mobiiltelefon, joogipudelid, kilekotid, pastakad ja puhastusvahendid, riided jpm), mida kasutad. Ohtlikud on parafiinist küünlad, sest hingame põlemisel eralduvaid toksilisi aineid isegi sisse. Samuti atsetüülsalitsüülhapet sisaldavad valuvaigistid, nagu aspiriin, või sünteetilised vitamiinid. Lisaks leiab petrokemikaale ka meigi- ja hügieenitoodetest. (1)

Petrokemikaalidega kokkupuude ei lõpe kahjuks seal. Hirmus on teada, et neid lisatakse ka toidule. Neid võib leida alumiiniumpurkidest, plastikpakendatud toidust ja toiduvärvidest. Eelnev nimekiri on vaid lühike väljavõte sellest, kui suure hulga musta õli puurimise eest oleme vastutavad. 

Kasvuhoonegaasid on üldises mõistes head gaasid. Need aitavad päikesesoojust püüda, võimaldades seeläbi elu maal. Probleem tekib, kui gaase paisatakse õhku rohkem, kui looduslikud protsessid seda ära jõuavad teisendada. Süsinikdioksiidi emissioon kaasneb suurel hulgal meie igapäevaste tegevustega. Hingamist me vähendada ei saa, aga on palju muid kohti, kus kaasa saame aidata. 

2007. aastal ennustas IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel), et aastaks 2100 on keskmine õhutemperatuur tõusnud 2,4–6,4 kraadi võrra. 2012. aastaks olime aga liikunud nii kaugele, et keskmine prognoos tõusis 3,5–7,4 kraadini. (2) Praeguseks on ookeanivee temperatuur tõusnud üle 1 kraadi. (3) Tagajärjena oleme kaotanud üle poole korallrahudest, sealhulgas maailmaimena tuntud Suure Vallrahu Austraalia idaranniku lähistel. (4) Veetasemetõusu halvimaks juhuks prognoositi 58 cm, kuid vaid kaks aastat hiljem leiti, et see võib 2100. aastaks olla juba 73–189 cm. See tähendab pea kahemeetrist tõusu praegusest tasemest, mis põhjustaks sadade linnade kadumist ja inimeste surma, ökosüsteemide hävimist ning üleüldiselt globaalset apokalüpsist. (2) 

Värvime majad mustaks ning kasutame põrandalampe

Selleks, et teha positiivne pööre, peaks iga inimese süsiniku jalajälg taanduma 1,5 tonni peale aastas, on teadlased välja arvutanud. Hetkel on keskmise eurooplase CO2 jälg üle 10, keskmise põhja-ameeriklase 20 ja aafriklase hoopis 0,7 tonni aastas. Üksikisikuna saame palju ette võtta, alustades hügieenist ja lõpetades riigikogu valimistega.

Kas teadsid, et iga kahe minuti jooksul annab päike maale sama palju energiat, kui terve planeet kasutab aasta jooksul? Toeta taastuvenergiat, nagu päikesepaneelid, hüdroelektrijaamad ja tuulepargid, selleks et mõjutada suuresti süsinikdioksiidi vähenemist atmosfääris. Toeta ettepanekuid ja riigitöölisi taoliste taastuvenergiasüsteemide rakendamisel ning uuri, kuidas ka oma kodus säästlikke muudatusi ellu saad viia. 

Kuni pool hoonetes kasutatavast energiast kulub soojendamisele ja jahutamisele, niisiis on mõistlik Eestis majad tumedaks värvida, sest tumedad pinnad imevad endasse 70–90% päikeseenergiast. Loomulikult mängib olulist rolli ka korralik soojustus ning eelistus kasutada boilerit. Radiaatorite reguleerimine võib märgatavalt vähendada küttearveid ning radikaesine peaks olema mööblist vaba, et võimaldada õhuringlus. Õhukonditsioneeri ja muude kliimaseadmeteta hooned kasutavad juba poole vähem energiat kui nende vastandid. Kasuta võimalikult palju loomulikku päevavalgust, paiguta töölaud akna alla, et vältida kohtvalgustust. Vaheta hõõgpirnid LED-pirnide vastu ja õhtul pane põlema põrandalamp suure laevalgusti asemel.

Teine pool energiast kulub tehnoloogia ja muu elektroonika peale. Kui tõmmata välja pistikupessa jäetud laadijad ja seadmed, mis pole parasjagu töös, võid energiakulu vähendada 10% võrra. Arvuti lülita magamisrežiimi asemel täiesti välja ning tõmba seinast välja ka telekas, videomakk jm energiat sööv elektroonika. Eriti kasulikud on nupuga pistikupesad ja pikendusjuhtmed, mille saad välja lülitada. Vähenda heledust TV-, arvuti- ja telefoniekraanil – see on parem silmadele kui rahakotile. 

Ühe uuringu kohaselt on keskmises Ameerika majapidamises kuni 50 seadet pidevalt vooluvõrgus, isegi kui need on välja lülitatud. (5) Minu kodus on pidevalt sees 10 seadet: pliit-ahi-kubu, külmkapp, boiler, põrandalamp, kõlar, televiisor ja kaks ruuterit. Tõmban alati peale kasutamist välja laadija, kohtvalgusti, veekeetja, rösteri, pesumasina jms seadmed, kuid kindlasti saaks vooluvõrgust eemaldada ka TV, ruuterid ja kõlari. See aitaks kaasa nii elektriarve kui ökoloogilise jalajälje vähendamisele.

Paneme kartulipotile kaane peale ning eelistame kodumaist vaadiõlut

Igal aastal tekitame 40 miljonit tonni e-prügi, mis on võrreldav 800 sülearvuti minemaviskamisega igas sekundis. (6) 70% kogu toksilisest jäätmehulgast moodustab just seadmeprügi, kuid ainult 12,5% sellest töödeldakse ümber. Olukorra parandamiseks tasub kasutada olemasolevaid seadmeid nii kaua kui võimalik, osta uued taaskasutusgruppide kaudu. Vana arvuti või telefoni võiks välja vahetada refurbished versiooni vastu, selle asemel et osta uus.

Kas teadsid, et kartuleid keetes võid säästa kuni 90% energiast, kui hoiad potil kaant peal? See kehtib mistahes toidu valmistamise puhul. 25% kuumusenergiast kaob iga kord, kui ahjuukse lahti teed. Lisaks, külmkapi taga asuvad spiraaltorud peaks hoidma tolmust puhtana – see parandab külmiku tõhusust kuni 30%. Huvitav on ka, et üks veekeetja kasutamiskord võrdub 160 lambipirni sisselülitamisega, sealjuures üleliigse vee kuumutamine kulutab kuni 125 tassitäit CO2. Pudelivesi maksab kuni 10 tuhat korda rohkem kui kraanivesi ning PET-pudelite valmistamiseks kuluva diislikütuse kogusega saaks varustada 100 tuhat autot terveks aastaks ja kütta 60 tuhat kodu. (7) 

Alkoholi tarbides võiksime valida kohaliku vaadiõlu, et vähendada transpordist ning villimisest tulenevat jalajälge. Vein vali võimalikult lähedal valmistatud ning mahemärgisega. Teejoojana korja taimed ise või osta võimalikult suur lahtise puruga pakk, et vähendada plastikosi sisaldavate teepakikeste raiskamist. Selmet kasutada plast- ja aerosoolpakendatud toksilist kodukeemiat, saavad enamiku puhastustöödega hakkama äädikas, sidrunhape ja sooda. Vali kotita tolmuimeja ning komposteeri sisseimetud tolm. Kui paned WC-loputuskasti veepudeli, säästad kuni 5 tuhat liitrit vett aastas. Duši all käies võid kasutada taimerit – käi duši all vähem kui 5 minutiga, sest iga kokkuhoitud 20 liitri sooja vee pealt vähendad aastas oma jalajälge 140 kg CO2 võrra. 

Riided saab hõlpsalt kortsuvabaks, kui riputad need eelmisel õhtul puule ja pritsid veega. Kortsud langevad ööga välja. Pesu pestes vali võimalusel madal temperatuur – 30 on uus 60! Nii vähendad aastast süsiniku emissiooni 200 kg võrra. Autot käsitsi pestes säästad kuni 700 liitrit puhast joogivett. Kui UK-s kogutaks kogu katustele sadav vihmavesi kokku, vähendaks see pinnasevee kasutust 80% ulatuses. Koju ära gaasil põhinevat terrassikütjat muretse – kahe tunni jooksul eraldab see sama palju süsinikdioksiidi kui üks auto päevas. 

Umbes 60% majapidamisprügist on biolagunev, kuid saates selle prügimäele sorteerimata, tekitame aastas 300 kg CO2 ning 113 kg metaani. Biokonteineri puudumisel korterelamus muretse endale näiteks Bokashi ämber, mis lagundab kõik sinu toidujäätmed väetiseks.

Väldime kiirmoodi ning sööme taimetoitu

Kõige soodsam ning väikseima jalajäljega toit on isekasvatatud. Aia puudumisel saab rõdul mugavalt üles panna minikasvuhoone. Rõdu puudumisel saab palju taimi ka aknalaual kasvatada. Üleüldse vali võimalusel rohkem kohalikku puu- ja köögivilja, nii saad rohkem väärtuslikke toitaineid, mis kaugematest paikadest ekspordituna sinuni ei jõua. Kohaliku ja hooajalise toidu eelistamine võib vähendada sinu ökoloogilist jalajälge 600–700 kg aastas. Ka mahetooteid ostes toetad CO2 vähenemist atmosfääris.

Kui hakkad taimetoitlaseks, lõikad oma aastase CO2 tekitamise lausa pooleks. Loomatööstus toodab praeguseks rohkem kasvuhoonegaase kui kogu maailma transport kokku. Keskmine lihasööja tarbib keskmiselt päevas sama palju loomseid tooteid, mille valmistamise tagajärjed on võrdelised 5 liitri kütuse tootmisega. (8) 

Väldi kiirmoodi ning sünteetilisest kangast valmistatud rõivaid. Muretse riided hoopis taaskasutuspoodidest ja -äppidest ning sõpradelt. Väldi ühekordseid tooteid: osta lahtist toitu, paki toit kile ja fooliumi asemel karpi või purki, paberrätikute asemel kasuta riidest rätte. Nii vähendad oma CO2 emissiooni poole tonni võrra aastas. (9) Kokkuvõttes osta vähem uut. Enam ei piisa KonMarile omasest küsimusest “Kas see toob mulle rõõmu?”. Enne igat ostu mõtle, milline on toote elutsükkel – kuidas ja kust tuleb tooraine materjali kasvuks? Kes ja kus selle õmbleb, toodab või pakib? Kui pika tee läbib see toode, et sinuni jõuda, ja mis saab tootest, kui sa seda enam ei vaja? Meist igaühe kohustus on vähendada globaalse soojenemise mõjusid. Hinda, mida saad sina teha, ja ole eeskujuks oma lähedastele.

LUGEJAD VASTAVAD: mis kitsendab meie ökoloogilist jalajälge? 

Küsis Anett Rannamets

On palju, mida saame teha selleks, et jätkusuutlikumalt elada ning oma jalajälge kitsendada. Alustades rõivastest, mida kanname, lõpetades sellest, mida sööme. Kuid kui palju teavad inimesed päriselt, mis on need igapäevased tegevused, mis väga lihtsalt kaasa aitaksid? Uurisime kaheksalt inimeselt, kui palju nad ökoloogilise jalajälje vähendamisest teavad ning mida tähendab nende jaoks CO2 koguse kasv atmosfääris.

Priit, 57

“Sellest räägitakse aina rohkem ja katsume ikka järge pidada, aga pean tunnistama, et süvenenud ei ole. Plastiku kasutamise vähendamine peaks aitama, vist? Me kasutame perega võimalusel poe kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte. Aga tihti ununevad need koju. Vett joome kraanist ja pudelivett ei osta. Tean, et kõrred pidid ka kahjulikud olema, aga neid ei kasuta ma üldse. Prügi peaks ka sorteerima. Meil on aias komposter, seega üht-teist ikka teeme keskkonna heaks ära. Aga vist peaks rohkem.”

Sandra-Maria, 17

“Koolis väga palju keskkonnaprobleemidest ei räägita, kuid koolikaaslastest mõned on aktivistid ja internet on väga palju kliimasoojenemise teemat täis. Põhimõtteliselt ongi nii, et inimkond on maal asjad pahupidi keeranud ja nüüd temperatuur tõuseb iga aastaga, mis toob endaga kaasa jää sulamist, vee tõusu, taimede ja muude organismide surma jne. See on hea, et netis räägitakse, sest loodetavasti ei jää see nii märkamatuks. Ma kasutan poes käimiseks riidest kotti ja puuviljadele võrkkotti. Lõunatoidu võtan korduvkasutatava topsiga kaasa, ei pane fooliumisse või kilesse. Hästi palju poodlen kaltsukates, aga seda pigem sellepärast, et seal on originaalsed riided. Keskkonnakülg on boonuseks. Sõidan suvel ainult rattaga või kõnnin võimalusel jala. Kõige suuremaks panuseks on aga ilmselt taimetoitlus. Hakkasingi taimetoitlaseks keskkonna pärast, tervis ja eetika tulid hiljem juurde.”

Mari-Liis, 24

“Olen noor ema ja tahan, et mu lastel ja nende lastel oleks koht, kus olla, seega teen nii palju kui võimalik. Olen uurinud palju. Loomulikult püüame vaid taimselt ning kohalikult toituda ning plastiku tarbimist vähendada. Tavalised asjad: kilekottide asemel paber- või riidekott, vahvlitopsi jäätise asemel suur pakk, pähklid-seemned-kuivained hulgimüügist jne. Proovime ka vett ja elektrit kokku hoida. Riideid ostame teiselt ringilt ning kui välja kasvame, annetame järgmistele või müüme maha. Hetkel ühistransporti ei kasuta, kuid kriisieelsel ajal linnas käies autot garaažist välja ei ajanud. Reisimas käin võimalusel vaid ühe korra aastas.”

Marta, 33

“Plastiku soetamise ja kasutamise vältimine on vist põhiline. Mahetoitu eelistan ka. Võimalusel jälgin, et toodetesse palmiõli poleks lisatud. Aga olen mõelnud ka elektriauto ostmisele, kuigi ma olen kuskilt ka lugenud, et see ei olegi tegelikult lõppkokkuvõttes säätlikum. Ei tea enam, keda uskuda. Eks peab rohkem lugema ja uuringuid ootama. Aga otseloomulikult on see teema oluline. Inimesed on asja tuksi keeranud. Lihtsalt tundub vahel, et üksi ei tee midagi ära.”

Breth, 18

“Keskkonnakaitse on noorte käes. Olen selle teemaga lähedalt kokku puutunud ja tean, et kõige suuremaks kliimasoojenemise põhjustajaks on loomatööstused. Olen vegan ja jalajälg on kahanenud väga palju. Eks väiksemaid samme saab ka teha, aga minu arust võiks lihtsalt taimselt süüa, saaks juba poolest koormast lahti. Plastikkõrred ei ole tegelikult üldse nii ohtlikud kui loomatööstus või kalastusprügi meres. Paljud ei tea seda.”

Eva, 29

“Ma tarbin vähem ja teadlikumalt. Pisiasjad nagu vähem ostmine või taaskasutatud materjalidest riiete eelistamine. Võimalusel söön taimset toitu, liigun palju jala ja propageerin elektrilisi kergliiklusvahendeid.”

Kaarel, 32

“Mõned asjad ikka, nagu paberkottide ja korduvkasutatavate kottide tarvitamine. Kui juurvilju ostan, ei võta kilekotti, vaid panen need lihtsalt lahtiselt poekotti. Üritan osta pigem kvaliteetseid riideid kui kiirmoodi. Mul on mõned plastikust tehtud t-särgid, jope ja orgaanilisest puuvillast asjad. Prügi sorteerin kodus. Tööl ja objektidel – kui jääb puitu üle, olen jaganud seda kohalikele külameestele või töömeestele, et nad kasutaksid seda kuskil mõistlikumalt, selle asemel et prügimäele saata. Kindlasti teen lühemaid otsi pigem elektritõukerattaga või jala, mitte autoga. Aga see on ilmselt ka selle mõttega, et liiguksin rohkem.”

Tiina, 56

“Ma ei ole väga kursis kõige keskkondlikuga, aga olen terve elu olnud üsna kokkuhoidlik. Panen televiisori kinni, kui ei vaata. Laadijad tõmban välja, kui ei lae. Kui pikemaks ajaks kodust lahkun, tõmban elektroonika üldse pistikupesast välja. Põhimõtteliselt jääb vaid külmkapp vooluvõrku. Kui vannis või duši all käin, panen seebitamise ajaks vee kinni. Sorteerin jäätmeid ja autoga ei sõida üldse.”

Anette, 27

“Kui midagi osta, siis pigem sellist, mis jääb minuga pikemaks. Eelistan vegantoitu, kuid päris veganiks ei ole veel hakanud. Ei meeldi kasutada kilekotte, kannan riidest kotte kaasas. Kui ununeb, ostan paberkoti. Eelistan kaasas kanda enda kohvitopsi ja veepudelit. Sorteerin prügi. Kassitualetis kasutan looduslikku materjali, mida tohib bioprügisse visata. Mul ei ole kodus piisavalt lampe ka, seega kasutan tõenäoliselt üsna vähe elektrit.”

Eliisa, 27

“Kuna töötan energiasektoris, olen kursis, kuidas meie tegevused keskkonnale mõjuvad. Üksikindiviidina saame päris palju ka ise ära teha, et süsinikujalajälge kitsendada. Mina olen järk-järgult võtnud ette väikseid samme. Esiteks kasutan võimalikult palju ühistransporti või kõnnin jala, hambaid pestes panen kraani kinni, toidupoes kasutan riidest kotte. Proovin silma peal hoida jäätmete tekkel ning teha keskkonnale soodsamaid otsuseid. Oma riiete eest hoolitsen nii, et saaksin ringlusesse saata. Toidulaua osas proovin eelistada kodumaist. Hea nipp on ka see, et kui kodu kütame, võiks temperatuur olla sellisel tasemel, et ei peaks palavusest aknaid lahti tegema. Selleks (kui on võimalus) saame temperatuuri madalamaks keerata ja keskkond juba tänab.”

_________________________

KASUTATUD ALLIKAD

  1. The Truth About Vitamins & Supplements, Brian Clement, Hippocrates Health Institute & OCA, 2006
  2. IPCC Predictions: Then Versus Now, Glenn Scherer, The Daily Climate, 2012
  3. Global Warming of 1.5 ºC, IPCC, 2018
  4. More than 90 percent of world’s coral reefs will die by 2050, Elena Becatoros, The Independent, 2017
  5. Just How Much Power Do Your Electronics Use When They Are ‘Off’? Tatiana Schlossberg, NY Times, 2016
  6. Electronic Revolution = E-Waste, The World Counts, 2018
  7. Bottled Water Quality Investigation, Environmental Working Group, 2008
  8. Climate change: Meat industry creates same amount of greenhouse gases as all the vehicles in the world, Elsa Vulliamy, The Independent, 2015
  9. How To Reduce Your Carbon Footprint, Joanna Yarrow, Duncan Baird Publishers, 2008

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi