Känguru – ainulaadne kukkurloom, keda tuleb kaitsta! 

Maaja Mäll
Loomuse liige ja infokoordinaator

Umbes 30 miljonit aastat tagasi saabusid Austraalia vihmametsadesse kängurute eellased. Ajaloolaste sõnul võisid nad areneda possumi-laadsetest loomadest, kes elasid ainult puude otsas. Lõpuks kolisid need väikesed olendid maa peale ja neist said esimesed kängurud … 

Sõna “känguru” tuleb aborigeeni guugu-yimithirri keelest. Känguruid on nelja liiki: punakänguru, ida hallkänguru, lääne hallkänguru ja antilopiinne känguru. Kängurud on taimetoidulised ja nad liiguvad hüpates. Samuti on nad head ujujad. Nad elavad 10 või rohkemaisendilistes karjades ja neil on väga huvitavad sotsiaalsed rituaalid. 

Kuigi kängurud ja vallabid on Austraalia rahvussümbolid, on viimase 30 aasta jooksul peaaegu 90 miljonit neist naha või liha pärast kütitud. Kõik kütitud kängurud on olnud metsloomad, mitte kasvatatud nende liha pärast, ja hetkel on Euroopa Liit Austraalia põhiline partner kängurusaaduste eksportimisel.

Kängurujaht annab põhjust tõsiseks mureks loomade heaolu, looduskaitse, toiduohutuse ja -hügieeni pärast. Känguruid lastakse maha öösiti eraldatud piirkondades, mistõttu paljud loomad saavad mittesurmavaid, kuid jubedaid vigastusi, mis põhjustavad nende aeglase surma. Kui emased tapetakse, siis neist sõltuvad pojad surevad samuti. 

Arvatakse, et loomade arvukust hinnatakse üle ja selle tõttu on lubatud küttimismahud suured ega võta arvesse kängurute aeglast paljunemiskiirust või keskkonnafaktoreid (põuad, tulekahjud jm). Lisaks on kängurujahi tingimuste tõttu väga suur oht liha bakteriaalseks saastumiseks, sest loomi ei tapeta steriilsetes tingimustes ja lihakehi veetakse pikki maid ilma külmutamata.

Euroopa Liit on praegu Austraalia põhiline turg känguru ekspordiks nii naha kui lihatoodetele. Põhilised känguruliha importijad ELis (nii lemmiklooma- kui inimtoiduks) on Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Põhilised kängurunahkade importijad on Itaalia ja Saksamaa, väiksemal määral Austria, Tšehhi, Kreeka, Slovakkia, Hispaania, Portugal, Madalmaad, Rootsi ja Horvaatia. 

Enamikku känguruliha kasutatakse lemmikloomatoidu tootmiseks. Känguruliha sisaldavaid koera- ja kassitoite on saadaval ka Eestis. Loomatoidu puhul on saasteriskid isegi suuremad kui inimtoidu puhul, sest liha ei läbi sama suurt kontrolli. Paljud uuringud on leidnud känguruliha sisaldavatest lemmikloomatoitudest ohtlikke viiruseid, näiteks Coxella viirust.

Vahel peetakse kängurunahka teistest nahkadest õhemaks ja tugevamaks. Ometi võivad sünteetilistel materjalidel olla olulised hüved. Võrreldes üldiselt nahaga on sünteetiline nahk kergem (kuigi mitte nii tugev), vähem imav (mis on pluss näiteks välispordis), ei veni nagu loomanahk ja on odavam. Kuigi sünteetika ei kesta sama kaua kui näiteks lehmanahk, siis kängurunahk kulub samuti kiiresti, sest on õhuke. Samuti ei ole kängurunahk veekindel, erinevalt sünteetilistest.

Eurogroup for Animals usub, et on viimane aeg, et EL võtaks käsile kohesed meetmed seoses sanitaarsete ohtudega. Samuti keelustaks kõikide toodete importimise, mis on saadud kängurujahi tulemusel. Hästi läbimõeldult oleks see impordikeeld kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega. Kuigi känguruid ei ela mujal, siis see kaubanduspiirang kehtiks importidele kõigist riikidest mitte-diskrimineerival ja mitte-meelevaldsel viisil. 

Rahvusvahelist kängurute päeva peetakse 24. oktoobril. Sel päeval tähistatakse, austatakse ja tunnustatakse känguruid ja nende tähtsust Austraalia jaoks. Selle tähtpäeva on kutsunud ellu Austraalia mittetulundusühing Kangaroos Alive, mis kogub üle maailma toetust kängurute tööstusliku tapmise lõpetamiseks. 

Linastub dokumentaalfilm “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”

Seoses rahvusvahelise kängurute päevaga näidatakse Tallinnas, Tartus ja Viljandis Austraalia dokumentaalfilmi “Känguru: armastuse-vihkamise lugu”, mille režissöörid on Mick McIntyre ja Kate McIntyre. Film kestab 103 minutit ja on inglise keeles.

See murranguline film on jäädvustanud seni rääkimata armastuse-vihkamise loo Austraalia kõige kuulsamast ja vaidlusi tekitavamast rahvuslikust sümbolist. Austraalia erilisel maastikul lahti rulluv “Känguru: armastuse-vihkamise lugu” uurib keerulisi ja vastakaid arvamusi sellest ainulaadsest kukkurloomast ning keskkonnateadlaste, põlisrahvaste juhtide ja valitsusametnike vaatenurki. Film pakub hingematvaid kaadreid kängurutest looduskeskkonnas ja annab vaatajatele erakordse kogemuse.

Tartu Elektriteater

Jakobi 1
24. oktoober 2022
18:00

Viljandi Centrum Kino

Tallinna 24
24. oktoober 2022
19:00

Tallinn KUMU auditoorium

Weizenbergi 34 / Valge 1
26. oktoober 2022
18:00

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi