ARVAMUS | … On vaid hetk, milles viibime praegu.

Arvamusartikli autoriks on Jaana Lotsman
https://theecorrespondent.com/

Tähelepanu! Artikkel võib sisaldada häirivaid fotosid.

Vähenenud maa-, ja lennuliikluse tõttu on reostuse puudumisel Los Angeles’i kohale tekkinud tõeline sinine taevas. Esimest korda üle kolmekümne aasta on Indias, ühes maailma suurimas õhureostusega riigis nähtavale ilmnenud Himaalaja mäestik. Itaalias ja Prantsusmaal on metsloomad varem rahvast täis rannad teinud oma mängumaaks ja Veneetsia kanalid on taaskord selged, lähedal ujuvad delfiinid. Maailma suurlinnades saab ehk esimest korda öösiti imetleda tähti ning päevases New Yorgis kuulda linnulaulu. 

Meid pandi siia maailma selleks, et eksisteerida koos ja elada sünkroonis, sest igal liigil on oma töö ja eesmärk täita, et tagada meie ökosüsteemi järjepidevus. 

Lehmad – 5.aprill, kaheümnes päev peale karmi üleriigilist väljaminekukeeldu. Kaks veist kuulsas Corsica rannas, mis tavaliselt turistidest pungil. Photo credit: Pascal Pochard-Casabianca/AFP via Getty Images
Himaalaja mäed – Photo Credit: @abbu_pandit, Twitter

TOIDU JA MAJANDUSE KIIRE HÄVING 

Ameerikas Florida osariigis, mis pakub köögivilju enamikule riigi idakaldast, sõidavad traktorid risti-rästi üle põldude, kündes üles äsjavalminud koristamata saaki, et muuta see tagasi kompostiks. Mägede kaupa köögivilju seisab ja mädaneb päikese käes, sest põllumeestel pole enam kuskile saadust müüa ega annetada, sest toitlustusasutused, koolid ja lõbustuspargid on suletud. Vilja hakati nüüd uuesti külvama, lootuses, et valmides on asutused taas avatud. Kuid kui paljud neist kohtadest on suutlikud toimima samal tasemel nagu enne ja kui paljud neist peavad hoopis sulgema? 

Suvikõrvitsad – 28.märts, Homestead Florida USA. Mägedes köögivili ootab mädanemist. Photo Credit: AP Photo/Lynne Sladky

Kannatusi näeb ka mujal. USA suurim piimatööstus kallab välja pea 15 miljonit liitrit piima päevas ja üksainuke masin purustab 750 000 muna nädalas. Isegi, kui seda kiiresti riknevat kaupa saaks jagada abivajajatele, käib protsess ja transporditasu farmidele üle jõu, mistõttu on lihtsam toit raisku lasta. Juba aastaid on piimatööstus alternatiivide turule tulemise tõttu kannatanud odavate hindade ja vähenenud nõudluse all, aga hetke majanduslik seisund viib selle viimase piirini. Tuhanded lehmad ja kanad hukatakse suure rahalise kaotuse tagajärjel, sest enam ei suudeta neid ülal pidada.

Sibulad ootavad päikese käes mädanemist, et siis uuesti mulda kanda, Idaho USA. Photo Credit: Joseph Haeberle, The New York Times

Lõuna-Carolina osariigis avastati kalkunifarmis uus linnugripi laine. Sellele sarnaselt pidid talupidajad aastal 2015 hukkama 50 miljonit lindu, sest gripp oli üle võtmas tervet osariiki. Kariloomi tabab niigi ebainimlik kohtlemine, kuid selline pandeemia tähendab, et aina enam töölisi lastakse lahti. See tähendab omakorda, et farmid ei suuda enam karjade ja parvedega hakkama saada. Loomade ja lindude vajaduste eest ei hoolitseta ja kuna nad on kokku pressitud väikestesse puuridesse ilma liikumisruumita, hakkavad linnud üksteist stressi ja ärevuse tõttu nokkima ning ka nakkushaigused võtavad võimust. 

Lihatöötlemistehastes on sajad töölised korraga koroonaviiruse suhtes positiivselt testitud, sealhulgas on olnud ka surmajuhtumeid, sundides tehaseid sulgema. Samal ajal, kui juhtumite arv suureneb, on avalike pöördumiste sisu olnud ebaselge; mis neis tehastes tegelikult toimub, mida juhib maailma suurim lihatootja JBS SA. Isegi tööliste streik kohutavate töötingimuste osas ei ole olnud piisav, et tehased kinni panna. Selle asemel seatakse hoopis üles barjäärid ja töö nakkusohtlikes tingimustes jätkub. Osad neist farmidest on vaid hingetõmbe kaugusel New Yorgist, kus koroonaviiruse juhtumite arv on kõrgeim. Siiski keelduvad mõned tehased avalikustamast nakatunud tööliste arvu, kommenteerides, et praegu on aeg hoopis põhjalikuks puhastamiseks. Maailma juhtiva sealiha tootja Smithfield eesseisja Ken Sullivan ütles aga hoopiski, et just nüüd, rohkem kui varem, on neil kohustus inimkonda toita. Smithfieldi tehas on vastutav ühe kolmandiku koroona-haigete eest terves Lõuna-Dakota osariigis. 

PAKKUMINE JA NÕUDLUS 

Miljardeid dollareid üle maailma kulutatakse hetkel sellele, et peatada koroonaviiruse levik, samal ajal, kui meie ees on eksimatult selge tee, mis peataks taoliste haiguste tekke juba eos – liha tarbimine tuleks lõpetada. Valitsuste soovitused inimestel liha korralikult küpsetada pole takistanud uute surmavate viiruste alget.

Inimeste nõudlus loomaliha ning ahnus kasumi järgi on andnud aluse COVID-19 viirusele, nagu ka Hispaania gripile, SARSile, Ebolale ja HIV-viirusele, MERSile ja Mehhiko gripile ehk seagripile. Loetelus on vaid veidi enam kui 60% neist nakkushaigustest ehk zoonoosidest, mis kanduvad loomadelt inimestele loomaliha söömise, loomade elupaikade hävitamise ja taimestiku manipuleerimise tulemusena. 

“Kui salakütid, aga ka aretajad, töölised, loomaarstid ja tapjad on pidevas lähedas kokkupuutes nakatunud loomadega, siis nende loomade kehavedelikud võivad nakatada inimesi. Saastumine võib tekkida ka toore ja saastunud liha, munade või piimatoodete söömisest, nagu tõestas meile Salmonella, Kampülobakter, E.coli ja E hepatiit. Vahel kanduvad zoonoosid ka õhu kaudu, nagu kitsedelt saadud Q-palavik,” selgitab One World uudisteleht Hollandis. 

Paabulinnud kottides – Hiinas eelistatakse värskelt tapetud eksootilisi loomi poest ostetud lihale. Kasvatajad mässivad elus linnud plastikkottidesse, et linnud sulgi ei kaotaks. Photo Credit: Visual China Group/Getty

Mõned neist haigustest on siiani ringlemas, mis näitab, et viirusest ei saa lahti tehaste mõnepäevase sulgemisega. Alles eelmisel aastal tapeti 150 miljonit siga, enamus neist põletati või maeti elusalt, selleks et peatada järjekordse seagripi laine. 

Taolised pandeemiad ei ole looduskatastroofid. Ei ole seda ka metsapõlengud või muud kliimamuutuse tagajärjed. Need on antropogeensed ehk inimtekkelised. Nende sümptomite ravimine ilma tegeliku põhjuse tunnistamiseta on nagu põleva maja kustutamine ilma gaasi välja lülitamata. 

Tõenäoliselt on mõne dekaadi pärast suur osa inimkonda taimetoitlased kui mitte veganid, sest praegu on see põlvkond üles kasvamas ning mõistmas, et praeguse eetika ja vale-privileegi juhitud tegevustega on midagi valesti. 

Niisiis, miks ollakse endiselt nõus nõnda palju ohverdama selle nimel, et süüa loomset? Kas on lihtsam silmad sulgeda ja teeselda, et ei näe? Kas see on laiskus? Või hoopis vastumeelsus uskuda kõike muud kui seda, millega üles kasvati? Nii seataksegi ohtu enda ja laste tervis, planeet ning aidatakse hiiglaslikul ulatusel kaasa loomadele suunatud julmusele.

KUI KAUGELE ULATUB KAITSEVAHENDITE KAITSE 

Sotsiaalmeedias levivad pildid ja videod meditsiinilistest kaitsevahenditest metsades, randades ja tänavatel, mis ühel või teisel viisil jõuavad lõpuks veeteedeni ja sealt ookeanisse. 

India (rahvaarvuga 1,3 miljardit) tekitab hetkeseisuga üle 550 tonni meditsiinijäätmeid päevas. Selle arvu kiiret tõusu oodatakse juba aastate jooksul. Indias ei ole piisavalt jäätmekäitlusrajatisi, et sellise koguse meditsiinijäätmetega tegeleda ja meditsiinitöötajaid selle koha pealt ei harita.

“On hädavajalik õigesti käidelda meditsiinijäätmeid, sest see kujutab suurt ohtu ja keskkonnariski. Valesti kõrvaldatud meditsiinijäätmed võivad nakatunud süstalde, vatitupsude jms kaudu viia haigusteni nagu koolera, AIDS ja hepatiit; samuti võivad toimida näriliste, putukate ja usside kasvulavana. Ka kanalisatsiooni ning jäätmekäitluse töötajad on ohus, kuna nad puutuvad selliste jäätmetega otse kokku,” selgitab YKA India veebileht. 

MIS JUHTUB, KUI ISOLATSIOON LÕPEB? 

Televiisoritest on tulemas pressikonverentsid, kus kinnitatakse, et “hullem on möödas ja nüüd saame minna tagasi normaalsusesse”. Normaalsusesse? Niinimetatud normaalsus on see, mis meid selle olukorrani viis. Inimkonna jätkuv hoolimatu eluviis, Maa ja ressursside kuritarvitamine ja liikide küttimine väljasuremise ääreni. Ja seda kõike nadingu ja mugavuse nimel. Üsna pea on meie silmad ja mõtted taas üleujutatud sadade reklaamitrikkidega, mis viivad tagasi algusesse. “Kõige jaoks on lahendus!”, “Tüdinud online-shopingust? Kaubanduskeskused on taas avatud!”. Vaata kõiki neid puhkusepakkumisi, soodusmüüke ja uusi koroona-tooteid, mis e-maili ummistama hakkavad.

Liiga palju inimesi on põimunud oma vaba aja Netflixi vaatamisse või meemide scrollimisse. Vägisi on antud aeg, et mõelda oma valikute ja tegude üle, hinnata tulemusi ning võib-olla muutagi midagi. 

EI OLE PAREMAID, HALVEMAID AEGU… 

Koroona ajal olid justkui loodus ja inimesed vahetanud kohad: loomad olid vabad ja meie need, kes puurides kinni. Loodetavasti toob see kogemus välja uue empaatiapoole ja muututakse teiste liikide suhtes lugupidavamaks.

Pardid – 30.märts, Pariisi kesklinnas tänaval, mis tavaliselt tiheda liiklusega. Photo Credit: Mehdi Taamallah/NurPhoto via Getty Images

Jah, tavaolukorras on meil kõigil kiire. Töötame päeval, käime trennis ja toidupoes, tuleme koju, teeme süüa, tegeleme ehk lastegagi ning majandame kodus. Need üksikud tunnid, mis päeva lõpus alles jäävad, tahame veeta millegagi, mis meile rõõmu toob või mõtted mujale viib. Ei ole aega muretseda kliimasoojenemise või Soome suuruse metsapõlengu pärast Austraalias. Aga nüüd, kui suur osa Maast ikka veel suletud on? 

Sinise taevaga Los Angeles, Photo Credit: Gabriel
 Duarte

Me näeme küll, mis meie ümber toimub. Olgu selleks miljonite isendite hukkamine, ühe kontinendi põlemine või teise üleujutus. Või hoopis lihasöömisest tulenev viirus. Me näeme küll. Nüüd on lihtsalt aeg otsustada, kas tahame edasi olla põhjus või lahendus. Kas me valikud on praegusele maailma olukorrale kaasa aidanud? Kas tahame elada jätkusuutlikult ja jätta parem maailm oma lastele? Mina tahan. Lapsed on need, kes peavad meie tegude tagajärgedega maadlema. Mis tunne see oleks, kui laps suureks kasvades küsib: “Sa nägid, mis toimus, aga ei teinud midagi selle muutmiseks?”

Meenuta neid mõtteid siis, kui raharattad uuesti käima tõmmatakse ja meid üritatakse veenda, et tegelikult polnud ju asi nii hull. Võta kinni võimalusest luua uus normaalsus. Mis teenib sinu elus kasumit? Mis paneb sind end parema inimesena tundma? Mida saad sina teha, et päästa elu, mis väärib elamist sama palju kui sina? Luba vaid neil asjadel leida tee tagasi sinu ellu.

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi