Kella 10 paiku hommikul oli tänases Vikerraadio saates Huvitaja juttu veganlusest. Räägiti sellest, et veganlus läheb kaugemale kui lihtsalt toidulaud, mida üldse veganeluviis tähendab, milliseid aspekte see puudutab ja kuidas see mõjub keskkonnale. Saatejuht ja portaali Novaator toimetaja Marju Himma tunnistas kohe saate alguses, et seda saadet ette valmistades, paljude veganitega suheldes ja seda teemat uurides muutis ta palju oma maailmavaates.
Saate alguses said raadiokuulajad osa ka tänavaküsitlusest. Küsimuseks oli: mis vahe on veganil ja taimetoitlasel? Selgub, et inimesed tänaval on tegelikult päris teadlikud ning teavad teinekord isegi seda, et veganlus läheb kaugemale kui lihtsalt toitumine.
Saates olid külas veganteatri eestvedaja ja näitleja Siim Maaten ja veganpoe pidaja ning rõivakunstnik Helen Puistaja. Siim rääkis sellest, mida ta on näinud mere põhjas ja miks see teda mõtlema pani.
“Töötasin mõni hea aeg tagasi koos merebioloogidega Kariibi meres sukeldujana. Kogusin andmeid vee all, põhimõtteliselt lugesin kalu. Nendega koos seal vee all käies ja jälgides, kuidas see maailm on muutunud, saades teadlastelt konteksti juurde – veealune maailm on kiiresti muutunud just sellepärast, mida inimene igapäevaste otsustega teeb. Kui ma sealt vee alt välja tulin ja hakkasin oma elu üle vaatama, – kui palju mina seda mõjutan ja mida oleks kõige lihtsam minu elus muuta, et oleks võimalikult vähe ebameeldiv teiste vastu – jõudsin selleni, et kõige lihtsam on mul vahetada oma tarbimisharjumused veganelustiili põhiseks,” selgitas Siim Maaten ning kirjeldas ka seda, mida ta vee all nägi. “Liigirikkuse kadu, elurikkuse kadu, elupaikade hävinemine, lihtsalt ka reostus. Keskkond oli muutunud väga palju kehvemaks. See veealune värviline maailm, mida ma teadsin, oli oluliselt pruunim ja kõige suurem põhjus on see kahe jala peal kõndiv loom.”
Ka Helen nõustus, et mida rohkem ta uuris, seda rohkem sai aru, et veganelustiiliga saab olla kõige kasulikum.
“Minu puhul oli veganlusee jõudmine selline pikem protsess, mul läks lihtsalt ühel päeval lihaisu üle. See ei olnud teadlik otsus, et ma nüüd hakkan maailma parandama! Aga kuna mul on alati olnud vajadus maailmale head teha ja peale seda, kui ma taimetoitlaseks hakkasin, siis ma uurisin edasi natukene ja jõudsin samale tulemusele – sellega, et olen vegan, saan ma tegelikult kõige suurema mõjutuse teha, vähemalt ühe inimese tasandil.”
Kui keskkonnasõbralik siis veganlus on, analüüsis saates Eesti keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe. “Olen küll nagu mõelnud, on palju põhjusi, miks lihasöömine on halb ja vale, see tekitab mõtet, et peaks hakkama taimetoitlaseks, aga ma pean tunnistama, et ma ei ole siiski taimetoitlane. Mul on häbi, et ma liha söön, võiksin mitte süüa,” tunnistas Piirimäe.
“Keskkonnakaitseliselt on selline asi nagu ökojalajäg, selline mõõdik, millega mõõdetakse ära, kui palju inimene või mingisugune tegevus kulutab meie planeeti, mitu ruutmeetrit, hektarit … On leitud, et lihasöömine on suure jalajäljega. Põhjus peitub toiduahelas. Selleks, et süüa veist või lammast on vaja neid toita, näiteks sojaga. Selle asemel võiksime ise soja süüa ja sellisel juhul säästaksime umbes 90% sojapõllust.”
Üheks suureks probleemiks on Piirimäe sõnul globaalkaubandus. “Euroopa liit impordib loomasööta. Võib juhtuda, need kontinendid, kus seda loomasööta Euroopa jaoks toodetakse, neil tuleb puudus põllumajanduslikust maast, et toita oma inimesi. See on üks näide.”
Veganlusest kui maailmavaatest rääkis saates ka vegan meigikunstnik Sevil Šukjurova.
Kuula kindlasti täispikka saadet Vikerraadiost!