Artikli autoriks Ireene Viktor. Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2019. aasta veebruarikuu numbris.
Veganlust nähakse tihti kas moodsa tervisliku dieedina või hoopis tervist kahjustava toitumiseksperimendina. Mõlemad käsitlused on aga eksitavad. Toidul ja toitumisel on meie elus suur roll, seetõttu jääbki tihti mulje, et veganluse eesmärk on taimne toitumine. Loomasõbralike söömisharjumuste kujundamine on tõepoolest üks praktiline osa veganlusest. Kuid veganlus ei ole pelgalt toitumine.
Tundevõimelised loomad
Selleks ajaks, kui oled käesoleva artikli läbi lugenud, on maailmas tapetud toidu nimel 5,88 miljonit looma (sh kanad ja kalad). Lisanduvad veel loomad, keda tapame muude loomsete võetuste saamiseks. Loomad, keda kasutame katsetes, või need, kes surevad meelelahutuses. Genotsiidide, mõrvade, katkude ja sõdade tõttu on kogu inimajaloo vältel hinnanguliselt surnud 600 miljonit inimest. Iga viie tunni jooksul tapetakse sama palju loomi.
Enamik meist hoolib loomadest ega taha neile kannatusi tekitada. Saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti aitame vigastatud või hätta sattunud loomi. Kuid ka loomadest toodete valmistamine ja nende kehade kasutamine põhjustab kannatusi ning toob kaasa loomade surma.
Veganlus lähtubki mõistmisest, et sarnaselt inimestele on ka teised loomad tundevõimelised olendid. Nad tunnevad valu, hirmu, rõõmu ja naudinguid, nad on ümbritsevast teadlikud, neil on soov elada ning kannatusi vältida. Seda kinnitab teadus ja seda teab igaüks, kes on kodu mõne lemmikloomaga jaganud. Just need jooned on põhjus, miks peame inimeste tapmist ja ekspluateerimist valeks. Ükskõik, milliseid muid omadusi meil on või ei ole, ükskõik, kui oskuslik või intelligentne keegi on, see ei oma tähtsust – just tundevõimelisus on põhjus, miks inimelu kaitseme. Veganluse seisukohalt pole inimliigist erinevasse liiki kuuluvate tundevõimeliste indiviidide tapmine ja kasutamine põhjendatud, kui see ei ole ellujäämiseks vajalik.
Kui eirame loomade tundevõimelisust seetõttu, et nad pole meiega samast liigist, on tegemist spetsiesismiga. See on veendumus, et teise liiki kuulumine on piisav põhjus loomade kasutamiseks, vangistamiseks ja tapmiseks.
Veganlus võitlebki spetsiesismi vastu. Maailmavaade ja sotsiaalse õigluse liikumine, mille kohaselt ei ole loomad inimestele kasutamiseks. Veganluse eesmärk on loomade tapmise, ebaõiglase kohtlemise ja kasutamise lõpetamine ning loomadele põhiõiguste tagamine – õigus elule, vabadusele, kehalisele puutumatusele ja õiglasele kohtlemisele.
Praktiline veganlus
Inimestel pole elus püsimiseks ega hea tervise tagamiseks vaja tarbida ühtegi loomset võetust. Peamisteks põhjusteks neid tarbida on maitse ja harjumused. Nendega ei saa aga õigustada loomadele kannatuste põhjustamist. Samuti ei saa ka näiteks inimeste vastu suunatud vägivalda õigustada naudingute või harjumustega, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse ja see riivaks loomulikku õiglustunnet. Harjumused ei ole vajadus.
Praktiliselt väljendubki veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.
Veganid ei söö liha-, kala-, muna- ja piimatooteid ega mett ja väldivad tooteid, mis on loomset päritolu või sisaldavad loomseid komponente, nagu nahk ja karusnahk, vill, siid, mesilasvaha ja želatiin.
Samuti ei osta nad kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid või on loomadel testitud. Veganid ei poolda ega külasta loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi, nagu tsirkused, loomaaiad, akvaariumid jt, ega kasuta loomi spordi eesmärgil. Seega puudutab veganlus pea igat elu aspekti.
Euroopa Inimõiguste Kohus loeb veganluse veendumuseks, mille järgijatele laieneb sarnaselt teiste veendumustega kaitse diskrimineerimise eest. Ka Eesti seadused sisaldavad sätteid, mis peavad veganitele tagama vabaduse ja võimaluse elada oma veendumuste kohaselt. Veganluse uudsuse tõttu praktikas see aga tihti nii veel ei ole.
Näiteks peaks olema veganitel õigus saada avalikes asutustes (lasteaiad, koolid, kaitsevägi, haiglad, hooldekodud) vegantoitu, kuid praegu on see vaid erand, mitte reegel. Siin peaksid avalikud asutused ning riik ise veganitele appi tulema ning tagama avalikus sektoris veganvalikute olemasolu.
Vegantoitumise boonused
Vegantoitumine pakub boonusena ka positiivseid lahendusi rahvatervise- ja keskkonnaprobleemidele.
Uuringud näitavad, et vegantoitumine võib pakkuda märkimisväärseid tervise-eeliseid. Veganitel esineb võrreldes lihasööjatega oluliselt vähem peamisi kroonilisi haigusi ja nende haiguste riskitegureid, nagu vähk, II grupi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud verekolesterool ning ülekaal ja rasvumine. Seega võib laialdane vegantoitumise levik aidata lahendada erinevaid rahvaterviseprobleeme, sest ka Eestis on mainitud haigused peamisteks surmapõhjusteks ning igal aastal kulutab Haigekassa suuri summasid nende haigustega tegelemiseks.
Intensiivse loomakasvatuse tõttu levivad lihtsamini loomadelt inimestele kanduvad haigused, nt linnugripp. Antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses on kaasa aidanud antibiootikumiresistentsuse tekkele, mistõttu on teatud haigusi üha keerulisem ravida. See võib viia olukorrani, kus ka väiksed infektsioonid muutuvad eluohtlikuks.
Loomade kasvatamine toiduks on väga ebatõhus viis inimkonna toitmiseks. 7,6 miljardi inimese toitmiseks kasvatatakse aastas 74 miljardit maismaalooma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks.
Massiline loomakasvatus mõjutab oluliselt peamiste keskkonnakahjude teket: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu.
Maailmamere seisukord on tohutu ülekalastamise tõttu järjest halvenenud. Juba kümme aastat tagasi hoiatasid teadlased, et kui selline liigne püük jätkub, siis saavad söögiks tarvitatavate kalade varud aastaks 2050 otsa.
Loomsete võetuste väljajätmine toidusedelist on üks suurima mõjuga otsuseid, mida iga inimene saab teha oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Veganlus ei ole pelgalt moekas dieet. See on elementaarne õiglus tundevõimeliste olendite suhtes.
Kui tahame inimkonnana olla õiglasemad, hoolivamad ja kaastundlikumad, siis üks oluline viis selleks on liikuda veganluse suunas. Igaüks meist saab selle sammu astuda juba täna. Kui lisaks loomadele võtta arvesse ka loomakasvatuse negatiivsed keskkonnamõjud ja loomse toidu negatiivsed tervisemõjud, siis mõistame, et veganlus on meie kõigi tulevik.