VEGANLUS EESTI AJAKIRJANDUSES: tervisedieet ja äärmusliikumine

Artikli autoriks on Iiris Viirpalu.

Eelmisel aastal Eesti Vegan Seltsi (EVS) korraldatud meediauuringu põhiküsimus oli, kuidas veganlusest Eesti avalikkuses ja meedias räägitakse, milliste teemadega seoses veganlust käsitletakse ning millised stereotüübid sellega seostuvad.

Veganlusest on 2018. aasta juulist alates olnud juttu 90 meediaväljaandes ja/või saates. Kõige enam on veganlust ja sellega seotud teemasid kajastanud Postimees, Delfi ning nende erinevad teemalehed ja portaalid.

Suurim alateema on toitumine, mispuhul räägitakse tervislikust taimsest toitumisest ja veganlusest. Toitumist käsitlevaid artikleid on kogunimetustest 43%. Siia alla liigituvad ka retseptilood sellistes teemalehtedes nagu Maitsemeel, Oma Maitse või Postimees Sõbranna.

Tundub, et taimse toitumise ja tervisliku toitumise vahele tõmmatakse üha sagedamini võrdusmärki.

Üks alateema on tervis ja elustiil laiemalt, kus veganluse käsitlemine jaguneb kaheks. Ühelt poolt on meedias palju juttu taimsest ja tervislikust toitumisest. Sestap tundub, et taimse toitumise ja tervisliku toitumise vahele tõmmatakse üha sagedamini võrdusmärki.

Teisel kohal on keskkonnateema, mille valguses pööratakse tähelepanu toidulaua ja keskkonnakriisi seostele. On positiivne, et sel teemal on sõna võtnud ka autoriteetsed kõnelejad (teadlane Liina Remm, poliitikud Züleyxa Izmailova ja teised Roheliste või Elurikkuse erakonna liikmed).

Ilmunud on artikleid ja esseesid erineva profiiliga väljaannetes, sealhulgas näiteks Õhtulehe artikkel “Võitlus kliimasoojenemisega: Jätke liha söömata!”; teemalehes Oma Maitse, samuti keskkonnateemalistes portaalides nagu Bioneer või saates „Osoon“.

Kolmandal ja viimasel kohal on loomaõiguslus, mis moodustab 5% kõigist käsitlustest ning mis on tihti seotud mõne muu valdkonnaga, näiteks vegankosmeetika ja loomkatsetega.

Mis laadis ja mis nurga alt veganlusest räägitakse?

On hea tõdeda, et positiivses valguses veganlusest rääkimine on võrreldes 2015. aastaga ja siis tehtud meediaanalüüsiga[1] suurenenud, mis järeldub eelkõige artiklite sisust, pealkirjadest ja keelekasutusestki. 

Põhimärksõna, millega seoses veganlus positiivsesse valgusesse asetub, on siiski toitumine. Artiklid stiilis „Maitsvad ja tervislikud veganretseptid“ on levinud nii eraldi toidule pühendatud väljaannetes (Oma Maitse, Maitsemeel) kui ka naistele suunatud online-portaalides.

Erinevate kampaaniate ajal (näiteks vegan-väljakutse või Taimetoidumessile eelnenud periood) on meediakajastus laiem. Tutvustatakse taimseid toite ja räägitakse nende kasulikkusest.

Kohati kirjutatakse veganlusest just tervise kontekstis ning tõmmatakse võrdusmärk tervisliku toitumise ja taimse toitumise vahele. See on aga eksitav, kuna veganlus ei tähenda pelgalt dieeti. Tervislik toitumine ning sellekohase tõenduspõhise info levitamine on samas oluline, sest mitu uuringut[2] on näidanud, et veganlus aitab leevendada või väheneda teist tüüpi diabeeti, kõrget kolesterooli ning südame- ja veresoonkonna haigustest tulenevaid kahjulikke tervisemõjusid ja riske.

Mõnes artiklis laskutakse ka ebaratsionaalsesse valeväidete esitamisse, väites näiteks, et veganid ei tohiks ka taimi süüa. Näiteks on Virumaa Teatajas ilmunud artikkel “Taimel on ka valus”. Sellises käsitluses on tegu emotsionaalse mõtlemisega, kust puuduvad argumendid.

Enamikus artiklitest on hoiak vahepealne: mööndakse, et veganlust võib harrastada ja tervislik taimetoitlus on kasulik, aga samas soovitatakse lähtuda spetsialistide toitumissoovitustest.

Veganlusega seotud sündmused tekitavad meediaarutelu

Märgatavalt on suurenenud artiklite ja pressisõnavõttude arv, niisamuti kui veganlusega seotud käsitluste arv peavoolumeedias. Kaasa on aidanud konkreetsete sündmustega seotud kajastused, sealhulgas paneelarutelu “Lõunasessioon: Antropotseen: Kuidas süüa ja ellu jääda?” kajastus mitmes väljaandes, mitmes raadiokanalis ja ühes telekanalis; samuti Taimetoidumessiga seostuv kõrgenenud kajastuse tase.

Lisaks rohkematele kajastustele päevalehtedes suurenes veganlusega seotud teemade käsitlemine ka kultuurilehtedes. Samuti kirjutati veganluse teemadel elustiiliajakirjades Tiiu, Kodutohter, Tervis Pluss, portaalides Postimees, Delfi, Femme.ee jpt.

Peavoolumeedia pöördub veganlusest kõneldes harjumuspäraselt just toidu ja tervisega seotud teemakäsitluste poole.

Eesti Vegan Seltsi enda aktiivsus on märgatav just keskkonna ja eetika teemade tõstatamisel. Kui peavoolumeedia pöördub veganlusest kõneldes harjumuspäraselt just toidu ja tervisega seotud teemakäsitluste poole, siis seltsi algatatud kajastused puudutasid pigem loomatööstuse ja taimetoidu keskkonnamõjude võrdlust ning loomaõiguslust ja eetikat.

Näidetena võib tuua Äripäevas ilmunud artikli[3] Kadri Siku sulest, samuti Ireene Viktori artiklid[4] ERR-i portaalis. Veganlus jõudis teemana ka päevakajalisse saatesse “Suud puhtaks”. Taustal võib teemavaliku põhjusena näha veganluse kui teema ja eluviisi senisest suuremat pildilolekut.Veganluse kui toitumise kõrvale on tekkinud käsitlusi, kus veganlusest räägitakse nii ökoloogilise kriisi kui ka loomaõigusluse kontekstis.

Positiivne on, et veganlust saab avalikkuses käsitleda kui mitte ainult dieeti või toitumist, vaid laiemat ühiskondlikku solidaarsusse, empaatiasse ja jätkusuutlikkusse panustavat  nähtust. Arusaam veganlusest kui sotsiaalse õigluse liikumisest on oluline veganluse kuvandi sisukamaks muutmisel Eesti ühiskonnas ja kohalikus meediapildis.


[1] http://vegan.ee/veganluse-kujutamine-eesti-meedias-aastal-2015/

[2] http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/tervis/

[3] https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/27/kadri-sikk-maksuparadiisid-laastavad-keskkonda

[4] https://www.err.ee/859044/ ; https://www.err.ee/878773/

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi