Vegankampaaniad vallutavad maailmas tänavaid

Artikli autoriks on Ireene Viktor.

“Piim röövib emadelt nende beebid” loen möödasõitvalt bussilt ja hinge läbib väike rõõmuhõige. Ei, ma ei rõõmusta piimatööstuse üle, mille üheks osaks on vasikate eraldamine lehmade juurest. Rõõmustan hoopis avaliku ja laiaulatusliku tänavakampaania üle, mis toob selle tõsiasja päevavalgele.

Sarnaseid vegansõnumitega reklaame leiab Suurbritannias ja Iirimaal viimastel aastatel kaubanduskeskustest, bussidelt, metroodest, ajalehtedest, spordiüritustelt ja mujalt.

Kampaania algataja on väike, aga tõhus organisatsioon Go Vegan World (Maailm, hakka veganiks). Eesmärk on kutsuda inimesi üles veganiks hakkama ning näidata, et loomad on tundevõimelised indiviidid, kes sarnaselt meile tunnevad erinevaid emotsioone ning kellel on õigus elule.

Loomad kui õpetajad

Go Vegan Worldi eestvedaja Sandra Higgins usub, et parimateks õpetajateks on loomad ise. Tema enda veganluselugu sai alguse kahest orvuks jäänud lambukesest, kelle eest tal hoolitseda tuli ning kes aitasid tal mõista, et tegemist on indiviididega, kellel on neile omane ja eripärane iseloom. Lõpliku sammu loomade kasutamisest loobumiseks tegi Higgins aga peale piimafarmi külastamist, kui sealne vaatepilt ta silmad avas. “Äsja sünnitamisest verised emad, kes otsisid ja kutsusid meeleheitlikult oma beebisid. Värskelt emaüsadest tulnud, aga emadest eraldatud tütred, kes värisesid ja nutsid haledalt.” Piimatööstuse jaoks kasutud pojad olid aga samal hommikul juba tapetud.

Higgins peab Iirimaal loomade varjupaika nimega Eden Farmed Animal Sanctuary. Seetõttu leiab Go Vegan Worldi kampaaniafotodelt just Edeni elanikud, kellest igaühel on oma lugu, mille abil aitavad nad meil mõista ka teiste loomade lugusid.

Julge ja selge sõnum

Go Vegan World oli üks esimesi, mis selge ja tugeva loomaõigusliku vegansõnumiga avalikkuse tähelepanu võitis, andes sellega ühiskonnale võimaluse päriselt veganlusest ning loomadest ja nende õigustest rääkima hakata. Go Vegan Worldi sõnum keskendub veganlusele kui sotsiaalse õigluse liikumisele ja loomadele kui indiviididele, kellel on sõltumata heast või halvast kohtlemisest õigus elule ja vabadusele. Tähelepanu pööratakse ka nn humaansuse müüdile, näidates, et parem kohtlemine ei õigusta loomade kasutamist ega tapmist.

Veganlusest rääkides rõhutab Sandra Higgins, et keskendume liialt toodetele ja toitudele ning kipume unustama selle tegeliku tähenduse. “Keskendudes veganlusele kui teatud tooteid vältivale eluviisile, paigutamata seda loomaõiguste konteksti, võib lihtsasti tekkida arusaam, et veganluse keskmes on tarbimine või trend, mitte õiglus. Veganlus tähendab palju enamat kui teiste loomade ärakasutamisel põhinevate toodete ja tegevuste vältimist. See tähendab, et hindame radikaalselt ümber viisi, kuidas mõtleme olendite elust, kellega seda planeeti jagame. See tähendab, et tunnistame nende tegelikku olemust ega jäta neid enam moraalsetest kaalutlustest kõrvale lihtsalt sellepärast, et nad kuuluvad teistesse liikidesse.” Ka seda seisukohta antakse Go Vegan Worldi reklaamides edasi.

Muu maailm

“Me leiname, me naerame, me hoolime, me väärtsutame oma elu, me oleme olulised.” Sellist teksti saab lugeda plakatitelt, kus ühelt poolt vaatavad kaamerasse inimesed, näiteks ema ja laps, sõbrannad, noormees, paarike; teiselt poolt on pilgud meie poole keeranud kitsed, lambad, kanad, kalad ja teised loomad. “Erinevad, aga võrdsed. Ole õiglane, ole vegan,” lausutakse lugejale.

“Be fair, be vegan” on tänavakampaania, mis levib USA-s ja Austraalias ja on jõudnud muuhulgas ka näiteks Time Squarile New Yorgis. Nendegi reklaamides näidatakse, et õiglase maailma saavutamiseks on vaja lõpetada teisest liigist indiviidide kasutamine ning spetsiesismist loobumine.

Spetsiesism on veendumus, et teise liiki kuulumine on piisav põhjus loomade tapmiseks ja kasutamiseks. Kampaania üks algatajatest Joanna Lucas rõhutab, et suurim takistus, mille ületama peame, ongi inimeste ülemvõim, mis avaldub spetsiesismina. Veganlus on seejuures lihtsalt sellest tarbetust vägivallast keeldumine. Veganlus pole eriline lahkus, kaastunne ega heategu loomade suhtes, vaid elementaarne õiglus.

“Be fair, be vegan” korraldab ka nn vaikivaid marsse ja meeleavaldusi, kus tasased aktivistid kampaaniaplakateid käes hoiavad, et möödakäijad saaksid neid rahulikult vaadata ja lugeda.

Pinnuks silmas

Sellised laiaulatuslikud tänavakampaaniad pole muidugi kõigile meelepärased. Vähemalt kahel korral on Go Vegan Worldi peale reklaamide järelevalve agentuurile (Advertising Standard Authority, ASA) kaebus esitatud.

Esimesena sai pahaseks piimatööstus, teisena loomkatsetajad. Kuid mõlemal korral jäi õigus Go Vegan Worldile, kui ASA otsustas, et vegankampaaniaga tegelevatel organisatsioonidel on tõepoolset õigus piima reklaamida ebaeetilise tootena ning et loomkatsete kohta on õigustatud öelda, et tegemist on loomade piinamisega.

Pahameelt vegankampaaniate suhtes väljendavad ka loomakasvatajad. Sandra Higgins rõhutab, et nende kampaaniad pole suunatud loomakasvatajate vastu, vaid on mõeldud tarbijate harimiseks, et igaüks meist võtaks oma valikute eest vastutuse.

“Farmerite, tapamajatöötajate või teiste loomatööstuse töötajate süüdistamine on irratsionaalne. Meie maksame neile, et nad teeksid töid, mis meie enda jaoks on liiga ebamugavad,” lausub Higgins.

Eeskujuks teistele

Veel mõned aastad tagasi peeti veganlusest rääkimist ja isegi sõna “vegan” kasutamist liiga äärmuslikuks. Isegi suured ja tuntud organisatsioonid, nagu PeTA, Mercy for Animals, Viva! jt, eelistasid pigem nn poolikute ja ebamääraste sõnumitega kampaaniaid, et oma annetajaid ja jälgijaid mitte “ära hirmutada”.

See on aga muutunud – kõik need organisatsioonid räägivad tänaseks julgelt veganlusest ja seda paljuski tänu Go Vegan Worldi, Be Fair, Be Vegani ja teiste sarnaste rohujuuretasandi organisatsioonide ja aktivistide tööle, mis kõikide loomade õiguste eest seisavad.

Loomaõiguste teemalised diskussioonid on tänu sellele vähemalt Suurbritannias ja Iirimaal jõudnud ka peavoolumeediasse: ajalehtedesse, raadiosse, televisiooni. Veganlusest ei räägita ega kirjutata pelgalt toitumuslikust aspektist ning loomaõiguslus pole enam üksikute aktivistide meelel, vaid toimuvad tõsimeelsed ühiskondlikud arutelud loomade kasutamise ja tapmise eetilisuse üle.

“Eesmärk on vägivallatu veganmaailm, kus inimesed ei kasuta loomi,” unistab Higgins. Sinna jõuamegi julgete, selgete ja avalike sõnumitega, mis seavad fookusesse loomad ja nende õigused ning pakuvad lahenduseks veganluse.