UURING: eestlased on sõnades jätkusuutlikumad kui tegudes

12. veebruaril toimunud jätkusuutlikkuse paneel

Rahvusvahelise uuringu kohaselt muretsevad Eesti inimesed keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast vähem kui meie põhja- ja lõunanaabrid. Eestimaalastele läheb sõnades korda, et prügimajandus oleks eeskujulik, metsa ei võetaks maha ja plastik ei satuks ookeani, aga igapäevastes valikutes ja elustiilis peegeldub mure keskkonna pärast vähe ja jätkusuutlikud sammud on lühikesed.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel juba teist aastat järjest läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, et selgitada välja inimeste hoiakud ja valikud seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega. Aastaga inimeste käitumismustrid märkimisväärselt muutunud pole – eestlased küll teevad poes käies varasemast pisut keskkonnasõbralikumaid valikuid, aga see ei muuda fakti, et seitsme riigi võrdluses oleme enamike näitajatega viimased või eelviimased ehk teeme igapäevaselt kestlikke otsuseid harvem kui meie naabrid põhjas ja lõunas.

Uuringust tuli välja, et seitsme riigi võrdluses ostavad eestlased kõige harvem toodete täitepakendeid (16% vs. 32% riikide keskmine), valivad kõige harvem keskkonnasõbralikke majapidamisvahendeid (22% vs. 34% riikide keskmine), hoiduvad kõige harvem plastikust pakenditest (9% vs. 21% riikide keskmine), on vähendanud kõige tagasihoidlikumalt uute riiete ostmist (32% vs. 45% riikide keskmine) ja tarbivad kõige harvem mahetooteid (7% vs. 20% riikide keskmine). Eestlased on ka kõige vähem püüdlikud vältimaks toidukaupade äraviskamist (60% vs. 66% riikide keskmine) ja prügi sorteerivad meist veel vähem vaid lätlased (eestlased 46%, lätlased 42%, riikide keskmine 65%).

„Tootjale annab see uuring väärtuslikku sisendit,“ märkis Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Ühelt poolt on muret tekitav, et jääme oma valikutega naabritest maha, aga teisalt annab see meile palju rohkem võimalusi käitumismustreid ise kujundada. Orkla tootmistes mõtleme iga uut toodet või protsessi planeerides kestlikkusele, et inimestel oleks poes alternatiiv keskkonnasäästlikke valikuid teha, sest kui valikut pole, ei saa ka eeldada käitumuslikku muutust,“ märkis Kaare.

„Uuring toob välja ka mitmeid positiivseid noote, näiteks seda, et noored inimesed on palju kestlikuma mõtteviisiga kui nende vanemad,“ lisas Kaare.

Vastustest küsimusele, millised keskkonnateemad lähevad inimestele kõige enam korda, selgus, et Eesti inimestele teeb enim muret metsa mahavõtmine, samas kui näiteks põhjamaades muretsetakse kõige enam ookeanisse sattuva plastiku ja kliimamuutuste pärast. Iga kolmas Eesti inimene usub, et kliimakriisi ei eksisteeri ja selle näitajaga oleme uuringu kohaselt seitsme riigi suurimad kliimaskeptikud.

12. veebruaril toimunud paneeldiskussioonil arutlesid uuringu järelduste üle psühholoog Grete Arro, maailmakoristuse eestvedaja Anneli Ohvril, toiduteadlane Rain Kuldjärv ja Orkla Eesti juht Kaido Kaare. Kõik panelistid andsid kaasa mõtteid, mida saaksime teha, et Eesti inimene üksnes ei mõtleks kestlikult, vaid astuks selleks ka reaalseid samme.

Grete Arro, psühholoog:
„Keskkonnateemad on moraaliküsimus. Me peaks tarbima vaid seda, mida vajame, mitte seda, mida tahame. Ja me tohi tarbida elurikkuse arvelt. Me oleme ära õppinud hügieeni ja inimõigused, nüüd võiks ära õppida bioloogia.“

Anneli Ohvril, maailmakoristuse eestvedaja:
„Eestlased on roheuimas, peame selle maha raputama. See uuring näitab ilmekalt, et me pole sugugi nii rohelised kui usume endid olevat. Keskkonnateadlikud valikud ei tähenda seda, et võtame korra aastas osa koristusaktsioonist, meil on maakodus köögiviljapeenar ja teeme sügisel ise õunamahla. Keskkonnateadlikkus tähendab igapäevaseid keskkonnasõbralikke otsuseid.“

Rain Kuldjärv, toiduteadlane:
„Jätkusuutlikud sammud võiksid käia tarbija ja tootja koostöös. Me ei saa veeretada vastutust ainult ühe või teise kaela, asjad peavad olema tasakaalus. Ka riigil on täita oma roll, aga see ei tohi mõjuda tarbijat või tootjat ahistavalt.“

Kaido Kaare, Orkla Eesti juht:
„Jätkusuutliku toote hind on üldjuhul kallim. Tootja eesmärk on tootmisprotsesse tõhustada nii, et hind oleks sama ja tarbija ei peaks tegema moraalselt keerulist valikut.“