Artikli autoriks on Marta Velgan, MD.
Crohni tõbi on krooniline põletikuline soolehaigus, mida iseloomustab segmentidena esinev kõiki soole limaskesta kihte haarav põletik, mis võib haarata ükskõik mis osa seedetraktist (peamiselt siiski peensoole lõpposa ja jämesoolt). Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumiste ehk remissioonidega.
Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tavaliselt haigestutakse noores eas (mediaan 40 aastat). Peamisteks kaebusteks on kõhuvalu, limane ja verine kõhulahtisus, kehakaalu langus, palavik ja väsimus. Haiguse diagnoosimisel lähtutakse sümptomite, vereanalüüside, piltdiagnostika, endoskoopia ja soolebiopsiate histoloogiliste uuringute tulemuste kombinatsioonist. (1)
Kuigi mitme Eesti haigla infolehed väidavad, et Crohni tõbi ei ole kuidagi toitumisega seotud, on uuringud leidnud seose rafineeritud süsivesikute, loomse valgu, rasva- ning piimarasvarohke toitumise ning põletikulise soolehaiguse sagedasema esinemise vahel.
Kuigi Crohni tõve täpne tekkepõhjus ei ole teada, arvatakse, et haiguse teket soodustab geneetiline eelsoodumus, toitumine ja keskkonnategurid, immuunsüsteemi eripära ning soole mikrofloora häirumine. Crohni tõve esinemissagedus on Lääneriikides viimasel sajandil jõudsalt kasvanud ning seda seostatakse peamiselt läänelike elutingimuste ja toitumisega. Kuigi mitme Eesti haigla infolehed väidavad, et Crohni tõbi ei ole kuidagi toitumisega seotud, on uuringud leidnud seose rafineeritud süsivesikute, loomse valgu, rasva- ning piimarasvarohke toitumise ning põletikulise soolehaiguse sagedasema esinemise vahel. Crohni tõbi esineb sagedamini populatsioonides, kus süüakse rohkelt töödeldud toitu. On teada ka, et suitsetamine suurendab haigestumise riski ning et suitsetavatel inimestel kulgeb haigus raskemalt. (1)
Haigust ei ole võimalik täielikult välja ravida. Ravi on sümptomaatiline ning eesmärk on saavutada haiguse remissioon ehk haigusevaba periood, kus puuduvad sümptomid, ning vältida haiguse ägenemist. Crohni tõve raviks kasutatakse erineva toimega ravimeid, sealhulgas ka bioloogilist ravi. Puudub kõikidele inimestele sobiv raviskeem, mistõttu lähenetakse igale inimesele individuaalselt. (1)
Samuti puuduvad üheti mõistetavad toitumissoovitused. Võib koguni leida soovitusi haiguse ägenemise ajal eelistada kiudainetevaest toitu ning jätta toidust välja kõik puu- ja juurviljad. (2) Puudub aga tõendus, et selline toitumine aitaks kiiremini remissiooni saavutada.
Hoolimata tänapäeva ravivõimalustest on Crohni tõbi haigus, mida on väga raske kontrolli all hoida. On teada, et u 60–70% inimestest ägeneb haigus aasta jooksul, vaid 10% Crohni tõvega inimestest saavutavad pikaajalise remissiooni ning ligi pooled inimestest vajavad 10 aasta jooksul operatsiooni. Seetõttu on viimastel aastatel hakatud rohkem uurima, kuidas võiks toitumine mõjutada Crohni tõve kulgu. (1)
Mitu Jaapanis korraldatud uuringut leidis, et peamiselt taimsetel terviktoitudel põhinev toitumine ning loomsete toiduainete söömise oluline vähendamine aitab põletikulise soolehaiguse korral vähendada sümptomeid ja suurendada remissiooni tõenäosust. (3)
Katseid täistaimse toitumisega veel teadaolevalt tehtud ei ole, kuid on avaldatud esimesed juhtumiuuringud, kus on kirjeldatud pikaajalist Crohni tõve remissiooni täistaimse terviktoitudel põhineva toitumise rakendamisel. (1)
Põletikulised soolehaigused on lääneriikides järjest sagenev probleem ning nende teket seostatakse suuresti meie eluviisi ja toitumisega. Hoolimata tänapäeva ravivõimalustest kulgeb Crohni tõbi sagedaste ägenemistega, põhjustades inimeste eemalolekut tööst ja sotsiaalsest elust ning seeläbi elukvaliteedi langust. Täiendavad uuringud on vajalikud, kuid on alust arvata, et tulevikus on täistaimne toitumine üks Crohni tõve ravivõimalustest.
Kasutatud kirjandus
- Sandefur, K. et al. Crohn’s Disease Remission with a Plant-Based Diet: A Case Report. Nutrients. 2019 Jun; 11(6): 1385.
- Infomaterjal: Crohni tõbi. Pärnu Haigla. 2014
- Chiba, M. et al. Relapse Prevention in Ulcerative Colitis by Plant-Based Diet Through Educational Hospitalization: A Single-Group Trial. Perm J. 2018; 22: 17–167.