Kui teed asju südamega ning õigetel eesmärkidel, hakkavad need teinekord endalegi ootamatult oma elu elama. Selle parimaks elavaks näiteks on kahtlemata ajakiri Vegan, mida on algusest peale kirega juhitud ning armastusega loodud.
Kõik teavad, et päev, mil seeme istutatakse mulda, pole päev, mil sellest sirgub viljakandev taim. Öeldakse ka, et kui teed, mida armastad, ei pea ühtegi päeva elus töötama. Nojah, kuigi tegemist on äärmiselt ilusa mõttega ning ajakiri Vegan sünnib suurest kiindumusest valdkonna vastu, ei saa öelda, et päevagi tööd poleks tehtud.
Seljataga on keerulisi läbirääkimisi, edasi lükatud tähtaegu, ebamugavaid vestlusi. Magamata ja unetuid öid, kontoris veedetud hilisõhtuseid ja ka varahommikusi tunde. Palju kohvi, šokolaadi, energiabatoone. Viie aasta sisse mahub ka kummalisest ning ootamatust eriolukorrast tingitud ilmumispaus, mis iseenesestmõistetavalt mõjutas tuju nii tegijatel kui lugejatel. Motivatsioon siiski püsis ning hoolimata keerulisest olukorrast maailmas, said ühiste pingutuste tulemusel sõnad pärast pooleaastast hingetõmbeaega taas paberile. Ka vigu on tehtud. Kirjavigu, näpukaid, topelt trükitud lehekülgi, trükidefektiga tiraaže. Aga need on vaid märk sellest, et oleme tegijad – sest tegijatel ikka juhtub. Seega valetaksin, kui ütleksin, et tööd pole tehtud ega vaeva-energiat kulutatud. Aga tegelikult pole sel lõpuks üldse tähtsust. Kõik tundub köömes, kui järjekordselt trükisooja ajakirja käte vahel saab hoida ning ilusa töö eest õlale patsutada.
Teame toimetusega täpselt, miks ajakirja teeme, ja see ongi olulisim. Enam kui kunagi varem vajavad loomad, meie koduplaneet ja ligimesed empaatiat, hoolivust ning eetilisi valikuid. Soovime, et inimesed inspireeruks. Et veganmõtteviis jõuaks suuremate massideni ning vähemusest sünniks enamus. Oleme juba tänagi oma edu tunnistajateks. See innustab ja annab tegevusele head hoogu.
Igatahes on vett ja päevavalgust viis aastat tagasi istutatud seeme saanud parajalt, sest selle väikese juubeli eel on võimalik meenutada nii mõndagi mainimisväärset. Aastatel 2016–2017 trükiti ajakirja hooajaliselt (kevad, suvi, sügis, talv). Juba 2018. aastal tõusis sagedus ning ajakiri ilmus kuus korda aastas. Selle sama aastaringi sees sai ajakirjast ka tasuta väljaanne, eesmärgiga jõuda rohkemate inimesteni. Ja on jõutud, sest esialgne tiraaž (4000) on tänaseks kasvanud kolmekordseks. 2020. aastal selgus ka Eesti Meediaettevõtete Liidu meediauuringust ELU (Eesti Lugeja Uuring), et ajakirja Vegan loeb umbes 62 000 eesti inimest. See näitab ilmekalt, et 2016. aastal ilmavalgust näinud pisike nišiajakiri on tõesti hakanud oma iseseisvat elu elama ning kasvanud suureks ja tugevaks. Rõõm on ilmatu!
Viienda sünnipäeva puhul teemegi sügavaima kummarduse just lugejatele. Aus on, kui ütlen, et teieta poleks sel kõigel mitte mingisugust mõtet.
Aitäh-aitäh-aitäh!
Ajakirja tiimi nimel
Anett Rannamets
Ajakirja Vegan idee sündis 2016. aasta 4. juulil Rakvere Vallimäe lähedal. Ajakirja asutajad Kristjan ja Marimai olid selleks hetkeks olnud neli aastat veganid. Jalutuskäigul visati õhku idee veganajakirjast. Täpselt neli kuud hiljem, 4. novembril sai Eesti esimese veganajakirja esimene number kaante vahele ja valmis. Päev hiljem tutvustati trükileiget numbrit Taimetoidumessil ning pakuti tähistamiseks Sandra Sentjurini torti.
Ootame kõiki Veganmessile!
Ka sel aastal ootame teid 6. ja 7. novembril Kultuurikatlasse Veganmessile, et koos ajakirja viiendat sünnipäeva tähistada. Märgilisuse ning traditsioonilisuse mõttes pakume kõikidele lugejatele ka tänavu Sandra torti, mis kaunistab sel korral ka meie ajakirja esikaant.