Sõnu „maapähklivõi“ ning „kookospiim“ ei tohi enam toodetel kasutada

Photo by Karolina Grabowska from Pexels

See, et nimetust „piim“ ei või kasutada täiesti taimse toote kirjeldamiseks, on kehtinud juba 8 aastat. Näiteks ei tohi Eestis tootjad oma pakenditel kasutada sõnu „kaerapiim” või „veganjuust”. Nüüd tuleb Euroopa Parlamendi määruse tõttu leida alternatiivid ka maapähklivõile ning kookospiimale.

Toodete puhul, mis ei kuulu nimetuse „piim“ ja ainult piimatoodetele reserveeritud nimetuste alla, ei tohi kasutada ühtki märgist, äridokumenti, reklaammaterjali ega ühtki esitusviisi, mis väidab, viitab või vihjab, et toode on piimatoode, vahendab Põllumajandus- ja Toiduamet oma pressiteates.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskami sõnul ei ole lubatud piima nimetusega kirjeldada ühtegi täiesti taimset toodet, kuna piim on loomse päritoluga toode Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse mõistes. Samuti ei ole lubatud kasutada ainult piimatoodetele reserveeritud nimetusi taimsete toodete puhul. „Kuna Eestil puuduvad Komisjoni otsusega nr 2010/791 kehtestatud erisused, siis ei tohi eesti keeles kasutada ühegi taimse toote, sh maapähkli- ning kookostoote, nimetamisel piima ega piimatoodetele reserveeritud nimetust,“ rõhutas Uuskam.

Niisiis tuleb alternatiivid leida ka laialt levinud sõna „kookospiim” ning „maapähklivõi” asemele. Taimsete toodete müüginimetustes ei ole lubatud kasutada sõnu „või“, „juust“, „koor“, „jogurt“, „keefir“ jne. Viidata ei tohi ka sellele, et tegemist on piimatoote alternatiiviga või piimatootelaadse tootega, näiteks „juustulaadne“ toode.

PTA tuletab taimsete toodete valmistajatele ja müüjatele meelde, et taimset päritolu toodete puhul ei tohi kasutada piimatoodetele mõeldud nimetusi mitte üksnes toodete märgistusel, vaid ka nende toodete reklaamimisel kliendilehtedes, meedias või mistahes muul viisil. Viiteid piimatootele ei ole lubatud kasutada taimsete toodete hinnasiltidel ega tootega seotud dokumentidel. Samuti ei ole lubatud taimsete toodete reklaamimine üldnimetuse „taimsed piimad“ või „taimsed juustud“ all. Niisamuti peavad reeglitest kinni hoidma kohvikud/restoranid.

Amet palub käitlejatel üle vaadata enda poolt toodetavad või müüdavad taimsed tooted ning veenduda selles, et nende müüginimetustes ei kasutataks piima ega piimatoodete nimetust ning neid ei reklaamitaks piimatoodetena. Tõhustatud kontrollidega taimsete toodetega seoses alustab PTA järgmise aasta alguses.

Veganpiim ehk taimne piim ehk alternatiiv piimale elab kõnekeeles nagunii edasi

Ajakirja Vegan peatoimetaja Anett Rannamets kommenteerib, et kuigi sõna „piim” ning teised piimatoodetele reserveeritud sõnad keelati taimsete toodete juures juba 8 aastat tagasi ära, märgib see ikkagi piimatootjate hirmu.

„Lõppkokkuvõttes ei muuda see nende jaoks palju, kui pakendi peal on veganjuust või taimne võileivaviil,” ütleb ta ning nendib, et vegan- ja taimsete toodete maailm kasvab meeletu kiirusega. Sellega samas tempos täituvad riiulid ka uute taimsete toodetega, mis tegelikult on esialgselt loodud ikkagi piimatoodetele alternatiiviks või saanud neist inspiratsiooni.

„Inimeste põhimõtted muutuvad eetilisemaks, tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning ühes nendega muutub ka maailm, selles pole mingit kahtlust,” ütleb Anett ning lisab, et lehmapiimatoodete laialdane tarbimine ei kuulu kestliku plaani kavasse. „Piim on esimene loomne toode, millest tavaliselt loobutakse.” Seetõttu usubki Anett, et tegelikult ei muuda see piimatootjate jaoks midagi. „Piimatoodete tarbimine kahaneb nagunii.”

Mis puudutab tarbijate eksitamist, siis usub Anett, et tegemist ei ole eriti hea põhjendusega. „Ei ole mõtet tarbijat alahinnata. Väga ebatõenäoline on, et kookoskoor või riisipiim enamikku segadusse ajaks. Oleme ühiskonnana juba piisavalt asjatundlikud, et veganjuustust või sojakoorest sotti saada,” toob ta näidetena välja. „Niisamuti võiksime ka öelda, et kaerajook või sojavahepala eksitavad tarbijat. Sest mis on nende toodete eesmärk või olemus? Piim ja jogurt annavad üheselt mõista,” arutab ta ning viskab õhku retoorilise küsimuse: kas on meil siis uusi mõisteid vaja?

„Kõnekeeles elab veganpiim ehk taimne piim ehk alternatiiv piimale nagunii edasi,” sõnab Anett ning on kindel, et mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa riikides või ülejäänud maailmas (eriti ingliskeelses). „Võime need piimatoodetele reserveeritud nimetused ju taimsete toodete juures keelata, aga need ei kao vestlustest mitte kuhugi.”

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi