Artikli autoriks on Jaana Lotsman
https://theecorrespondent.com/
Kas ei tundu luksuslikuna osta see 150-eurone Zara mantel? Viimane iPhone? Käia kolm korda aastas soojamaareisil? Osta iga päev kohvikust või bensiinijaamast tass kohvi? Sadadele miljonitele inimestele üle maailma on elementaarsed asjad muutunud luksuseks. Üks neist on ka puhas vesi.
Aastal 2018 murdis maailmas läbi uudis, et Kaplinnast Lõuna-Aafrika Vabariigis, on saanud esimene suurlinn, kus on saabunud Day Zero ehk nullpäev. See tähendab, et valitsus võttis vastu otsuse vee säästmiseks kraanid kinni keerata. Juhtival kohal maailma veekriisi põhjustest on inimkonna harjumused, eesotsas söögivalikud. Kätte on jõudnud viimane aeg näha kaugemale ja hakata mõtlema, kuidas meie harjumused kujundavad maailma, mille jätame oma lastele.
Teadlased on nüüdseks avaldanud, et aastaks 2040 pole suuremal jaol maailmal piisavalt palju vett, et kasutada seda nii, nagu teeme seda praegu. (1) Vesi on Maa suurim ressurss, mida inimesed iseenesest mõistetavaks peavad ning ka kurjalt ära kasutavad. Siiski me ei mõtle selle peale, sest see on alati olemas olnud. See kõlab ju sama lihtsalt kui hingetõmme – keerad kraani ja värske vesi jookseb.
Kuid kas suudad kujutleda elamist nõnda, et vee puudumine on sinu igapäev, mis varjutab iga tegu ja mõtet? Hommikul ärgates, selle asemel, et duši alla hüpata, paned end riidesse ning võtad ette jalutuskäigu – sest kui sinu kodulinna on tabanud veekriis, siis suurima tõenäosusega ei saa sa endale ka kütust lubada – lähimasse väljastusjaama, mis linna poolt üles on seatud. Võib-olla tunde järjekorras veetnud, täidad oma kanistrid lubatud koguse veega ja seejärel kannad need käe otsas tagasi koju. 30-minutiline kuum dušš ei ole enam variant, sest parimal juhul suutsid 20 liitrit vett koju tuua. Kauaks sellest jagub?
Keskmine dušš kestab 8,2 minutit ja kulutab kuuskümmend viis liitrit vett. (2) Pooletunnine pesuskäik uhab jahmatava 284 liitrit puhast vett kanalisatsioonist alla. See statistika toetab fakti, et selline kogus vett võimaldaks keskmiselt kümme päeva eluspüsimist ühele inimesele, kes elab arenguriigis. Ameeriklaste keskmine päevane duši all käik annaks tollele inimesele 15 päeva jagu vett.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ütleb, et inimene vajab päevas 50 liitrit vett isikliku hügieeni ja söögivalmistamise tarvis. (3) Viiskümmend liitrit on hädavajalik selleks, et vältida haigusi ning säilitada efektiivsus. Siiski peavad paljud aafriklased läbi saama kahekümne liitri veega päevas. See on sama palju vett, kui kulutame meie, olles poolteist minutit duši all. Saksamaal on vee tarbimine inimese kohta 121 liitrit päevas. (3) Üks kolmandik sellest kulub WC-d kasutades, kolmandik hügieeniks ja kolmandik pesu pesemiseks, nõudepesuks, söögitegemiseks ja joomiseks. Söögiks-joogiks vajame 5 liitrit vett päevas.
Niisiis, miks me arvame, et meil on suurem eesõigus lasta veel joosta, kui hambaid peseme (24 liitrit vett, mis on enam, kui miljonid inimesed üle maailma endale lubada saavad); seista ja mõtiskleda kümneid minuteid duši all; süüa 110-grammise lihatüki, mille valmistamine nõudis 1700 liitrit vett, või pesta oma autosid puhta joogiveega?
Indias sureb iga päev ligi 500 last kõhulahtisusse, mis on tingitud reostunud joogiveest. Üle poole sellest, mis peaks olema nende veevaru, on saastunud loomapidamise ning jäätmete tõttu. Kahjuks ei piirdu see ainult Indiaga, vaid sama olukord on tõene ülemaailmselt. Ameerika Ühendriikides tekitavad inimtarbimiseks kasvatatavad farmiloomad 375 miljonit tonni sõnnikut aastas. USA peab ainult 7% kogu maailma kariloomadest, nii et võib vaid ette kujutada, kui palju loomset ekskrementi tekib globaalselt igal aastal. Kuhu see kõik läheb? Loomulikult meie pinnasesse ja sealt edasi veeteedesse ning olemegi saavutanud tekke ja kokkupuute veekriisi ja haigustega. Loomade ning nende kõrvalsaaduste söömine on vaieldamatult inimkonna kõige isekam tegu. See ei tapa mitte ainult farmiloomi, vaid ka meie endi liiki. Kuid on väga raske näha seda seost, kui meid on harjumuspäraselt kasvatatud teatud uskumuste põhjal, ilma et me oleks ise teinud uurimistööd või isegi pidanud küsitavaks nende harjumuste mõju meid ümbritsevale.
Küsides endalt küsimusi, hakkame alles mõistma, et kõik on omavahel ühenduses. Kui me ei kasvataks loomi söögiks, siis oleks maakeral piisavalt elemente, et jaguda kõigile mitmeteks generatsioonideks. Kartus, et lähimate aastakümnete jooksul saabub sama tulevik ka linnadele, nagu Melbourne, Mexico City, Barcelona, Tokyo, London ja mitmed teised, saab iga aastaga üha rohkem kinnitust, kui ei võeta ette drastilisi meetmeid nullpäeva takistamiseks.
Veele ei ole asendajat! Igaühel meist lasub vastutus hoolida maakera eest ning anda oma panus selleks, et vältida taolise katastroofi laienemist. Oleme oma planeedi eri nurkades kogunud kokku nii palju kriise, et enam ei saa öelda “neil seal”. See on meie kriis, ülemaailmne. Kõik saame teha samme puhta vee jätkusuutlikkuse suunas, seni kuni meil on veel vedanud, et puhas joogivesi on käeulatuses.
Kuidas säästa vett?
Köögis
• Pese köögivilju veega täidetud supipotis ja hiljem kasuta seda vett lillede kastmiseks.
• Juurvilju aurutades jäävad vee sisse head toitained, mida saad kasutada puljongi põhjana.
• Kui sul on kaks kraanikaussi, täida üks neist veega ja pese nõusid seal. Kasuta võimalikult vähe pesuseepi.
• Kui sulle meeldib kraanist külma vett juua, ära lase leigel veel raisku minna ning täida tühjad pudelid või kannud ning aseta külmkappi. Nii on alati külm joogivesi võtta.
• Kui ootad kraanist kuuma või külma vett, torka kraani alla mõni pott, kauss, veekeetja või kastekann. Nõnda kogub see “raisatud” vee endasse, mida saad siis kasutada söögitegemisel või lillede kastmiseks. Tänapäeval on müügil ka vett säästvad filtrid kraanidele, mida saab hõlpsasti otsa keerata.
Vannitoas
• Lühenda aega, mida veedad duši all. Kui kasutad kuuma vee all seismist stressileevendusena, on sul ehk võimalus vanni kasutada või hoopis mediteerida.
• Keera hambapesu ajal kraan kinni.
• Hoia kraanikausi äärel veeklaasi ning kasuta seda harja märjaks tegemiseks ning suu loputamiseks. Nagu vanasti.
• Paranda tilkuv kraan või WC-paak kohe. Ei tundu küll paljuna, kuid see võib kokkuvõttes säästa kümneid tuhandeid liitreid vett aastas.
• Muretse veesäästlik dušipea.
• Habet raseerides täida kraanikauss veega ja loputa raseerijat seal.
• Kui elad üksi või lähedastega, kaalu võimalust iga kord tualetis käies mitte vett peale tõmmata. Selleks pole alati vajadust, me teeme seda harjumusest.
Mujal majapidamises
• Kui sul on võimalus vihmavett koguda, kasuta seda vanni täitmiseks ning seejärel õrna pesu loputamiseks. (Säästad enam kui 300 liitrit vett!) Vihmavesi on puhas joogivesi ning seda saab kasutada piiramatult.
• Kasta lilli muidu äravalamiseks mõeldud veega.
• Pese riideid võimalusel üks masinatäis nädalas.
• Ära kasta aeda tuulisel päeval ega ka keskpäeval – liiga palju aurustumist.
• Kasuta peenardel multši, et säilitada niiskust.
• Pargi auto muru peale, kui seda pesed, ning kasuta alati hallvett.
• Uue kodu või remondi ootuses tee uurimistööd – leidub palju võimalusi, kuidas kodu keskkonnasõbralikumaks teha!
• Mis kõige olulisem – vaata üle oma söögilaud, vähenda liha tarbimist.
KASUTATUD ALLIKAD
- Netflix original, Vox’s Explained Water Crisis, 2018
- Home Water Works, Alliance for Water Efficiency, https://www.home-water-works.org
- Institute Water for Africa, https://water-for-africa.org/