NIPID | Kodu puhtaks … keemiavabalt?

KMaryliis Teinfeldt, nullkulu.ee blogi autor

Keskkonnasõbralikul kodukoristusel on väga lihtne printsiip: igale plekile oma. Enamikest plekkidest ja suuremast mustusest on võimalik vabaneda ilma, et köögikapid oleksid täis erinevaid vähem või rohkem ohtlike ainetega täidetud pudeleid, topsikesi ja purke. Saab ka hõlpsamalt hakkama.

Maryliis Teinfeldt

Koristamine jaguneb laias laastus kolmeks – esiteks, pindade puhastamine vee ning seebiga; teiseks, mehaaniline puhastamine ning viimaks, spetsiifilist tüüpi mustuse eemaldamine. Igapäevaseks koristamiseks ei olegi tavaliselt tarvis enamat kui vee ja seebi lahust. Kui kodu regulaarselt koristada ning plekkidega koheselt peale nende tekkimist tegeleda, ei ole vajadust kasutada agressiivseid puhastusvahendeid.

Olgem ausad, mis paneb inimesi eelistama tugevatoimelisi puhastusvahendeid, on enamasti lootus hõlpsamini töö tehtud saada või alustatakse probleemi lahendamist kui on juba liiga hilja. Teine sagedane viga koristamise juures on valede toodete – näiteks eeldatakse, et desinfitseerivad ained eemaldavad mustust – kasutamine. Kolmas viga aga puhastusvahendite kogustega liialdamine – näiteks ei lahjendata kontsentraate.

Koristusvahendite liigne ja valeotstarbeline kasutamine ei too kaasa mitte ainult rahalist kahju ning ajakulu, vaid seab ohtu ka puhastatud pindadega kokkupuutuvate inimeste ja loomade tervise. Eriti võivad kahjustada saada alles kasvavad organismid.

Käsiraamatu „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest“ (2014) järgi tuleks vältida majapidamistoodetes järgnevaid aineid:

Happed, alused ja tensiidid – ehk pindaktiivsed ained mustuse eemaldamiseks ja lahustamiseks. Need võivad söövitada nahka, tekitada kopsuärritust ning lisaks on tensiidid ohtlikud ka keskkonnale.

Desinfitseerimisvahendid – näiteks triklosaan, mida kasutatakse bakterite hävitamiseks, kuid millel on kahjustav mõju nii tervisele kui ka keskkonnale.

Lahustid – samuti tervistkahjustavad ained, mis on välditavad eelistades veebaasil valminud tooteid.

Lõhnaained – näiteks ftalaadid või sünteetilised muskused (nitromuskus, polütsükliline muskus), mis võivad seguna erinevatest ainetest põhjustada allergiaid ning ärritada nahka või kopse.

Säilitusained – näiteks formaldehüüd, mis on mürgine nii sissehingamisel, kokkupuutel nahaga kui ka allaneelamisel. Aine on klassifitseeritud katserogeense ainena, mutageeniks ja reproduktiivtoksiliseks.

Pindade puhastamine vee ja seebi lahusega

Igapäevase mustuse eemaldamiseks on kõige hõlpsam vahend vee ja seebi lahus. Olenevalt plekkide tugevusest ja rasvasisaldusest olgu seebi suhe lahuses tugevam. Desinfitseerivad ained ei ole puhastusvahendites tingimata vajalikud. Näiteks põrandate puhastamise puhul ei ole oluline, et need lõhnaksid hiljem männilõhnaliselt või kas nad on puhtad ka bakteritest.

Vee ja seebiga saab puhastada nii mööblit, kapipealseid, tualettpotti, põrandaid, kahhelplaate, parketti jms. Lahusesse võib lisada ka essentsõlisid toa lõhnastamiseks, ent ka sellega tasub olla ettevaatlik ja hoolikas, sest oluline on keskenduda koristamisele, mitte lõhnastamisega mustuse varjamisele.

Seepidest on kõige keskkonnasõbralikum osta kodumaiselt toodetud tahket või vedelat seepi. Vedelaid seepe saab osta näiteks ka pakendivabalt erinevatest ökopoodidest – Mahemarketist, Biomarketist, Bio4You kauplustest, Valete Ökokaupadest jne. Võta ostmiseks kaasa oma korduvkasutatav plast- või klaaspakend.

Oma anumasse ostetud vedelseep nõudepesuks ja seep muuks otstarbeks. Foto: Maryliis Teinfeldt

Mehaaniline puhastamine

Töö saab alati efektiivselt tehtud kui kasutada õigeid töövahendeid, sama kehtib ka kodukoristuse puhul. Plekkidest ja mustusest aitab lihtsamini jagu saada ka erinevate harjade, svammide, vanade kaltsude, ajalehepaberite jms kasutamine. Näiteks vuugivahed saab kõige paremini puhtaks kui kasutada füüsilist jõudu – abivahendina on hea kasutada erinevaid harju. Suurema osa koristamisest teevad inimesed pinnapealselt selle sõna kõige otsesemas mõttes. Puhtama tulemuse – mitte ainult puhtama mulje – saavutamiseks on tarvis mustusele  läheneda füüsiliselt.

Harjamismeetodit on soovitatav kasutada tekstiilide, näiteks mööbli ja vaipade puhastamiseks. Vaipadelt saab kogunenud tolmu ja juuksekarvad eemaldada käsitsi harjates ja kloppides tõhusamalt kui tolmuimejaga. Mehaanilise puhastamise hea abimees on sooda, mida tavaliselt lisatakse puhastusvahenditesse abrasiivse materjalina. Sooda ja vee pastaga saab hõlpsasti läikima lüüa näiteks valamu ja pliidipealse.

Harju ja svamme on võimalik leida ökopoodidest – head valikut pakub näiteks Mahemarket. Nii leidub erinevaid harju nii loomakarvade riietelt eemaldamiseks kui ka nõude ja mööbli pesemiseks.

Spetsiifilised plekid

Mustus, mis ei ole tekkinud ainuüksi igapäevaste toimetuste tagajärjel, vajab aga teistlaadi puhastusvahendeid kui ainuüksi vesi ja seep. Kui seep eemaldab pindadelt õli, siis plekkidele, mis ei ole vees lahustuvad, on tarvis muid vahendeid.

Mustus jaotub viieks: 1) vees lahustuv mustus (higi, tärklis, punane vein, soolad); 2) valgusisaldusega mustus (kehavedelikud, šokolaad, rohi); 3) rasv (toiduõli, rasu nahalt); 4) lahustumatu mustus (liiv, värvipigment, lakk, muda) ja 5) värvained. Mustuse efektiivseks eemaldamiseks on esmalt vaja selgeks teha selle algallikas. Peamine mustus, mis kodudes tekib, on eemaldatav – nagu eelnevaltki kirjeldatud – vee ja seebiga, lisaks esineb erikohtlemist vajavat katlakivi ning teisi spetsiifilisi plekke ja lõhnu.

Katlakivi aitab eemaldada äädikas. Söögiäädikaga saab tõhusalt katlakivist lahti nii valamutelt, kraanidelt, kahhelplaatidelt, duššiotsikutelt, veekeetjast, triikrauast jne. Selleks lahusta üks osa äädikat viie osa veega, kalla segu pihustiga pudelisse ning kasuta lahust vastavalt vajadusele. Klaaside ja peeglite puhul hõõru esmalt pinnad niiske lapiga puhtaks ning seejärel poleeri kortsutatud ajalehepaberiga. Triikraua puhastamiseks sega äädikas võrdses koguses destilleeritud veega, seejärel täida veemahuti seguga ning kuumuta triikrauda viis minutit. Kui triikraud on kuumenenud, vajuta riidetüki kohal aurunuppu – nii eraldub mahutist katlakivi. Kui triikraud on jahtunud, vala lahus välja ning loputa mahuti korralikult.

Parimad abivahendid ebameeldivate lõhnade eemaldamiseks on sooda ja äädikas. Jalanõudest higilõhna eemaldamiseks võib neisse raputada soodat ning lasta sellel terve öö mõjuda. Sooda aitab eemaldada ebameeldiva lõhna ka prügikastist – selleks puista soodat prügikasti põhja. Hallituse vältimiseks tuleks oma leivakorvi kord nädalas äädikalahusega puhastada – lisaks aitab äädikas ka hallituse lõhna eemaldada.

Raskete rasuplekkide eemaldamiseks pottidelt, pannidelt ja ahjuplaatidelt tuleb neid esmalt vees leotada, seejärel seebi ja abrasiivse abivahendiga puhastada. Selleks sobib kas soodapasta, tugevate lühikeste harjastega hari või küürimissvamm.

Spetsiifiliste plekkide eemaldamiseks on tugevalt soovituslik uurida konkreetse pleki ning selle eemaldusmeetodite kohta täpsemalt ise.

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi