Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2019. aasta aprillikuu numbris. Selle originaalpealkirjas on “Kui sojaburger võidab südame”. Artikli autoriks on Kristina Mering.
Toidunaudingud on teema, mis on ilmselt universaalne toidueelistuste üleselt – me kõik hindame häid maitseid, hõrkust, rikkalikkust, umamit ja soovime, et toit „viiks keele alla”. Lihtsalt enamikul meist on olulised eriarvamused selles osas, mis täpselt on „hea maitse” ja millistes toiduainetes või valmistamisviisides see väljendub.
Kui räägime taimsetest kotlettidest, pihvidest, vorstidest, viineritest, šnitslitest ja muust sarnasest, taandub asi suuresti lihtsalt sellele, et need maitsevad väga hästi. Kotletil eraldi toiduna tundub olevat oma sarm, sest see on tummine amps, enamasti praetud, veidi krõbeda ümbrisega ja maitseb seega mõnusalt. On ainult positiivne, et sojahakisest, kikerhernestest või ubadest valmistatud kotletid mõjuvad toiduna veenvalt ja tõmbavad ligi nii taimetoitlasi kui muidu lihatooteid tarbivaid inimesi. See tähendab, et meil on suur potentsiaal ühiseks pinnaseks – taimsed kotletid, pihvid, burgerid jms maitsevad kõigile, sest need on lihtsalt maitsvad.
Arvan, et see mõttekäik vastab ka aruteludele, kus räägitakse sellest, miks taimetoitlased tarbivad tooteid, mis võivad meenutada lihatooteid. Vastus on ülimalt lihtne ja inimlik: sest need maitsevad hästi.
Enamasti ei loobuta lihast mitte selle maitse tõttu, vaid seepärast, kuidas seda toodetakse ja millised tagajärjed on tootmisel. Mäletan väga hästi, kui suur lihafänn olin 14 aastat tagasi – enne kui selle tootmise tagamaadega tutvusin ja targemaid otsuseid langetada oskasin. Sellest lähtuvalt tervitavad paljud minule sarnased inimesed arenguid, kus meile on poelettidel kättesaadavaks tehtud kanaliha meenutavad tooted, mis tegelikult valmistatud sojast, või burgerikotletid hernevalgust. Need viivad keele alla, on suurepärase konsistentsiga, tekitavad palju toidurõõmu ning nende valmistamiseks pole ühtegi looma halvasti koheldud.
Paljud lihatooteid tarbivad inimesed eelistavad aeg-ajalt taimse tooraine baasil tooteid, sest need on tervislikumad ja heaks alternatiiviks liigsele lihatarbimisele. Kui Eesti lihatarbimise statistika maaeluministeeriumi andmetel näitab, et keskmiselt süüakse inimese kohta 78,5 kg liha aastas – mis on pea poole rohkem, kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad –, siis taimsed kotletid ja muud taimsel toorainel põhinevad lihasarnased tooted on heaks alternatiiviks, kuidas maitsenaudingutes kompromisse tegemata oma toidulauda rikastada. Kantari uuringust UKs tuli välja huvitav perspektiiv, et 92% vegansöögikordadest tarbisid need, kes oma toidulaual liha osakaalu soovivad vähendada. See näitab, et huvi taimsete toodete vastu on üha kasvav.
Põnevamatest lihaalternatiividest võib kindlasti välja tuua Beyond Meati, mida valmistatakse hernevalgust ja mis sarnaneb nii väga lihale, et USAs paigutatakse see toidukaupluste riiulitel lihatoodete hulka. Uudisena on see nüüd ka Eestis vaikselt kättesaadavaks muutumas, esialgu progressiivsemate söögikohtade menüüs.
Beyond Meat on selline toode, mis ilmselt tekitab kõhedust neis taimetoitlastes, kes liha tekstuurist suurt lugu ei pea – sarnasus on märkimisväärne. Kui ise Beyond Meati proovisin, pidasin selle tekstuurist ja maitsest väga lugu. See tekitas lootust, et meil on võimalik kampa saada kõik need inimesed, kes praegu taimetoidu osas skeptilised on ning arvavad, et taimetoitlasena peab maitsenaudingutest loobuma. Hea on mõelda, et saame erinevate harjumustega inimestega üheskoos taimse toidu kasvavat osakaalu näha ja üheskoos sellesse panustada.