Sanne Org
Iga inimest mõjutavad toidu ostmisel erinevad tegurid: hind, maitse, allergiad, tervislikkus ja veganitele ka eetilisus. Kõigi inimeste üheks peamiseks teguriks toidu ostmisel võiks saada ka keskkonnasõbralikkus.
Farmiloomade elu ja heaolu on veganliikumises kõige olulisem teema. Meie planeedil elab ligikaudu 80 miljardit farmilooma ning iga päev kaotab paarsada tuhat farmilooma elu. Farmiloomade kasvatamine tekitab palju reostust ning heitgaase, mistõttu on lisaks eetilusele ka keskkonna vaatenurgast olulise teemaga.
Kliimasoojenemine mõjutab kõige tugevamalt kõige nõrgemaid. Inimeste puhul näeme seda arengumaades, kus äärmuslike ilmaolude tõttu tekkinud kahjustustest taastumine on raskem. Looduses peegeldub see elurikkuse kadumisena. Inimesed on tekitanud ületarbimisega kuuenda väljasuremise laine. Viimane väljasuremise laine toimus 66 miljonit aastat tagasi, kui välja surid dinosaurused. Tuhanded loomad surevad välja iga aasta. Paljud neist on loomad, kelle olemasolust me ei teadnudki.
Täistaimsest toidust üksi võitluses kliimamuutuste vastu ei piisa
Kuna meie praegune toidusüsteem tekitab hinnanguliselt kolmandiku kasvuhoonegaasidest, on võitluses kliimasoojenemise vastu oluline keskenduda ka toitumisele.
Ikka ja jälle rõhutatakse, et täistaimne toitumine on keskkonna ja kliima võtmes kõige parem. Hiljutine teadusartikkel “Vegans, vegetarians, fish-eaters and meat-eaters in the UK show discrepant environmental impacts” leidis, et Ühendkuningriigis elavate täistaimne menüü tekitab liha sisaldavast menüüst 75% vähem kasvuhoonegaase, hävitab 66% vähem elusloodust ning kasutab 54% vähem vett.
See võib tekitada tunde, et täistaimselt toitumine ongi kõik, mida üks keskkonnast hooliv inimene tegema peab. Tegelikkuses pole kõik vegantoidud keskkonnale võrdselt head ning ka veganil on võimalus oma toiduvalikutega olla veelgi keskkonnasõbralikum. Keskkonnasõbraliku toitumise printsiibid on taimne, vähe töödeldud, pakendamata, hooajaline ja kohalik.
Ka pealtnäha puhta koostisega taimsed toiduained ei pruugi alati kõige keskkonnasõbralikumad olla. Šokolaadil, kohvil, pähklitel ja riisil on isegi suuremad keskkonnajalajäljed kui mõnel loomsel toiduainel. Samas ei tarbita neid enamasti nii suurtes kogustes, et peaks oma keskkonnajalajälje pärast väga suurt muret tundma. Siiski saab teha lihtsaid positiivseid muutusi, näiteks valida pähklipiima asemel kaerapiima ning riisi asemel tatra.
Töödeldud toit pole alati halb
Toidu ja toiduainete töötlemine lisab toidu lauale jõudmise eelsele protsessile mitu vahesammu, suurendades selle keskkonnajalajälge. Samas pole töödeldud toiduaine ostmine alati halvem kui töötlemata kujul, näiteks kui toit vajaks nii ehk naa töötlemist. Suure koguse toidu korraga töötlemine tootja poolt võib võtta vähem ressursse, kui seda teeks iga inimene ise. Ka tehnika elektrisäästlikkus võib seda mõjutada. Siinkohal võib näiteks tuua moosid või jahu.
Suurim probleem töödeldud toiduga tuleb sellest, kui töötlemisel on eemaldatud toidult kasulikke omadusi või on lisatud keskkonnale kahjulikke koostisosi. Siia kategooriasse kuuluvad valge riis, mis on töödeldud pruunist riisist, ja liha asendavad vegantooted, millele on lisatud säilitusaineid, näiteks palmiõli. Samuti hommikuhelbed ja krõbinad, krõpsud, purgioad, küpsised ja muud taolised toidud.
Eelista pakendivabadust
Selliseid töödeldud toite ja toiduaineid iseloomustab ka pakendite rohkus. Kotiriis, hommikuhelbed ja küpsised on tihti plastpakendis, mis on omakorda pakendatud papist pakendisse. Siiani valmistatakse suur osa toidupakendeid plastikust, mis iga aasta tonnide kaupa tee merre leiab.
Jäätmehierarhia järgi tuleb eelkõige vältida jäätmete tekkimist. Selleks saab osta värskeid köögivilju, puuvilju ja marju ning panna need kodust kaasa võetud pakendisse. Võimaluse korral osta ka poodidest, mis pakuvad toiduaineid pakendivabalt, näiteks kuivatatud herneid, ube ja makarone.
Kui pakendit vältida ei saa, on hea pakendeid taaskasutada. Ostes marineeritud kurke, saab klaaspurki pärast panna kodus valmistatud hoidise. Ostes pandipakendi märgistusega pakendis toote, saad pakendi pärast taaraautomaati viia. Kui osta tooteid, mille puhul pakendeid vältida ei saa ning pakendit ringlusse võtta ei saa, tuleks võimaluse korral osta suur pakend, näiteks poolekilose riisikoti asemel viiekilone.
Hooajaline toit on alati moes
Kuigi meie heaoluühiskonna üheks tunnuseks on see, et ka keset talve saab palju värskeid köögivilju, puuvilju ja marju, siis parem on eelistada hooajalisi vilju. Hooajalisus ei kehti ainult Eesti, vaid ka päritolumaa kohta, sest enamike toiduainete puhul moodustab transport vaid väikese osa keskkonnajalajäljest. Igal juhul on keskkonnale parem kasvatada vilju, mis kasvavad päikese käes ja mida aeg-ajalt kastab ka vihm, selle asemel, et talvel kasvatada vilju kasvuhoones, mida peab valgustama, soojendama ja kus peab kastma rohkem.
Transpordist tekkivat jalajälge saab vähendada kohaliku toidu ostmisega. Eesti on väike ja kohaliku all ei pea me end vaid riigipiiridega ohjama. See teeks meie kohaliku valiku mõne suurema riigi omast palju kesisemaks. Seetõttu ei tasu peljata ka lähiriikide toodangut.
Hooajalist ja kohalikku on lihtsam tarbida soojematel kuudel, mil meie kliimavöötmes saavad viljad küpseks. Selleks, et neid vilju saaks ka külmematel aegadel nautida, saab valmistada hoidiseid ning vilju kuivatada või külmutada.
Võta kõike mõistusega
Meeles tuleb hoida ka enda eest hoolitsemist ja enda vastu lahke olemist. Ei pea loobuma kõikidest töödeldud ja ebatervislikest toitudest. Tarbi, aga tee seda mõõdukalt, võttes arvesse nii enda keha kui ka planeedi vajadusi.
Talvel ei pea kategooriliselt loobuma värsketest marjadest ning on okei vahel süüa kaugelt maalt toodud mangot. Oma isusid on vahel võimalik täita ka toitu päästes, näiteks ostes aegunud tooteid või liigküpseid vilju, mis muidu ära visataks.
Oluline on mitte sulgeda silmi probleemide ees, anda endast parim ja meeles pidada, et kartul on alati moes!
Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2023. aasta sügisnumbris.