Anett Rannamets
Ilmselt ei ole ühtegi taimetoiduentusiasti Eestis, kes poleks kuulnud Pelgupaiga kai ming’ist või pad thai’st. Esimese koroonalaine ajal muutusid nii mõneski toitlustusettevõttes asjad hapuks ning restoranipidajate peadest käis tulevikule mõeldes kindlasti läbi ka see kõige kurvem variant. Ka Pelgupaigaga oli nii, ent tagasi vaadates võiks seda lugu nimetada siiski muinasjutuks, sest muinasjutud – need lõppevad ju alati hästi.
Möödunud aasta sügisel märkasid tähelepanelikumad kindlasti Pelgupaiga sotsiaalmeedia kontodel muutust. Pelgupaigast sai cafe St. Maria ja postitusi ilmus silme ette tihedamini. Oktoobris avaldati jälgijatele lõbus, ent esialgu mõnevõrra segadust tekitav postitus sellest, kuidas maailm on alati liikumises ning koroona tekitas palju tuska ja kulutas meeletult jõuvarusid.
„Järgnevast võiks kirjutada raamatu, sest sündmuseid, mis meie eludes sellest septembrikuu teisipäevast alates aset leidma hakkasid, ei saa pidada lihalikus mõttes loomulikuks,” meenutab keegi salapärane möödunud aega Pelgupaiga Facebooki lehel. „Aga ühte seika paljudest võime teiega, kallid sõbrad, jagada kohe nüüd siinsamas. Päeval, mil Maria oli oma südames sulgemas restorani Pelgupaik, astusid Telliskivi tänavalt sisse Marko ja Antero. Tutvudes ümbritsevaga, kohtusid juba järgneval hetkel kolme pilgud. Üleloomulik avatus ja siirus tekitas arusaamatust samal ajal seal olnud hindule, kellel oli kindel plaan see koht ära osta,” seisab postituses, kuhu on lisatud, et too sama huviline valmistaks täna Pelgupaigas legendaarsete pad thai ja kai ming’i asemel arvatavasti hoopis midagi muud. Postitus jätkus. „Küsimus küsimuse otsa ja vastus vastuse järel viis meid selguseni, et aset leidev puänt ei ole mitte ühe vägeva naise unistuse lõpp, vaid hoopis imelise loo algus. Selle suure loo üks mosaiigitükk leidis täna oma pesa.”
Muinasjutt saigi ilusa lõpu ja kohvik uue nime – cafe St. Maria. Olgu selguse mõttes ka mainitud, et Maria on Pelgupaiga perenaine, kes selle oma südame, hinge ja suurepärase söögitegemisoskusega üles ehitas. Praegu on Maria kohvik-restorani peakokk. Marko ja Antero aga kaks äripartnerit ja sõpra, kes otsustasid oma elus sel ülemaailmselt üsna pingelisel hetkel vastu võtta uued väljakutsed. Marko jääb enda ja sõbra kirjeldamisega salapäraseks ning ütleb, et nende teadlikuks sooviks oli algusest saadik selles ettevõtmistes jääda tagaplaanile.
Päeval kohvik, õhtul restoran
„Telliskivi St. Maria kohvik-restoranist tahtsime luua kohta, kus inimestel oleks ka niisama hea olla. Kohtuda enda armsate inimestega. Nautida hästi hubast atmosfääri ja väga head sööki,” selgitab Marko, et erinevus Pelgupaiga ja St. Maria vahel tuleb sellest, et Pelgupaik oli pigem fast food kontseptsiooniga koht. “St. Maria suund on hedonistlikum, väärtustades aega ja hetkede kordumatust, siirast ja sooja lauateenindust,” ütleb Marko ja lisab, et kahtlemata on St. Marias tunda mõlemat: nii fine dining restorani kui boheemlaslikku nautlemiskohta.
Varem oli Pelgupaik avatud enamasti kuueni ja mitte iga päev. St. Maria on avatud kõikidel päevadel nädalas ning nädalavahetustel ka hilise õhtuni. „Et oleks koht, kus reede- või laupäevaõhtut oma inimestega teinekord ka vallatumalt mööda saata,” naljatleb Marko. Sellesse Telliskivi tänaval asuvasse kohvik-restorani suudetakse mõnusalt ära mahutada kuni 20 inimest. Marko sõnul on paljud püsikliendid öelnud, et Pelgupaik ja St. Maria erinevad teineteisest kui öö ja päev. Nädalavahetuste õhtutel kohtab nende juures ka inimesi, kes on väljatulemisega rohkem vaeva näinud kui keskmine lõunaklient. „Meie võnkest parema ettekujutuse saamiseks tuleb meile lihtsalt külla tulla ja kõike seda ise kogeda. Ehk on tabav kokku võtta, et Telliskivi St. Maria on kella 17ni justkui kohvik ja sealt edasi restoran.” Suveks lubatakse avada ka maitsekas väliterrass, kus veelgi mõnusam suvepäevi mööda saata.
Lisaks toidule on St. Marias ka päris hea kombucha’de ja veinide valik. Menüü võtab järjest enam kuju ning kurss on võetud fusion-köögi maailma, erinevalt Pelgupaigast, mille suurimaks inspiratsiooniks ja suunaks olid Aasia toidud. „Meilt saab nii päikesekuivatatud tomatitega suurepärast kartulisalatit, krõbedaid artišokke, legendaarset pad thai’d ja uhkemat bataadisteiki,” toob Marko välja ning peab oluliseks mainida, et viimane on juba võlunud nii vanade kui uute klientide südameid. Tegijad on eraldi loonud ka pagaritoodetele keskendunud brändi St. Maria Bakery, mille valikust leiab nii muffineid kui näiteks suussulavaid veganjuustukooke.
Marko tunnistab, et koroona on kindlasti omad korrektuurid teinud ja seda just piirangute tõttu, mille kohaselt võeti mõneks ajaks külastajatelt võimalus kohapeal einet nautida. See-eest kiirendas olukord aga St. Maria e-poe avamist. „See on püsiklientide poolt juba päris hästi vastu võetud. Ja loomulikult tänusõnad Woltile ja Bolt Foodile, kelle abiga sai suurem kahju senini ära hoitud,” vastab Marko, kui aruteluks on kummalisest ajast tingitud piirangud.
Nii mõnelgi korral viitab Marko oma jutus Telliskivi St. Mariale. Kas on siis plaan avada ka kuskil järgmine koht? Jah, nii see on.
„Meie visioon on laiendada St. Maria toidu kättesaamist Tallinnas veelgi. Peatselt on võimalus sooja toitu tellida juba ka meie järgmisest avatavast kohast. Ja kuna meie peakokk on väga suur koerte fänn ning koerad on alati teretulnud, siis kohe-kohe on võimalus rõõmustada ka oma neljajalgseid sõpru millegagi, mis peaks tegema pai iga koera maitsemeelele. Ja nõnda me liigume vaikselt edasi järgmiste kohtade avamiseni,” on Marko optimistlik.
See, kust pärineb kohviku nimi St. Maria, on vist igaühele üsnagi selge. „Isekeskis ütleme, et see on kui ood peakoka Maria Metsa loomingule, keda oma ambitsioonidega ära suutsime võluda, ja ka kellelegi kõrgemale, tänu kellele saame täna rääkida täiesti uuest kontseptsioonist selge vaatega tulevikku … Sest veganlus on tulevik, take it or leave it.”